Nagu Kreisiraadio lindistus

Kui sortimata jäätmete ladestamise keeld ilutulestiku saatel jõustus, oli pakendiseadus juba 3,5aastane ehk tunnid olid juba alanud. Pole ka seaduse rakendamine kerge olnud, sest see pani kohustusi ennekõike pakendit turule toovatele ettevõtteile, sh kaubandusele. See on motiveerinud (sundinud?) ühe viimase ELi liikmesriigina pakendi taaskasutuse alal pakendiettevõtjaid asutama taaskasutusorganisatsioone (TKO).

Akrediteeritud organisatsioone on seni kolm: OÜ Eesti Pandipakend (EPP), MTÜ-d Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) ja Eesti Pakendiringlus (EPR). Kõigile kolmele kehtib üldine tulu mittetaotlemise ja -jaotamise nõue. EPPi omanikeks on omakorda mitte otse ettevõtted, vaid ettevõtete ühendused (MTÜ-d), kelle liikmete kaudu on kaetud kõik asjassepuutuvad ettevõtjate rühmad - õlle- ja karastusjoogitootjad, jookide maaletoojad, kaupmehed. Erinevad huvid, nt otsesed tootjate teenustasud EPPile (ja EPPi makstavad tagasivõtu kompensatsioonid kaupmeestele) räägitakse läbi ja otsustatakse sama ühingu sees. Mõlemad pooled vaatavad kiivalt, et üks ei maksaks ja teine ei saaks enam, kui see on kulude katmiseks ja kohustuste täitmiseks vajalik.

Tagasivõtu kohustus EPPile on kahtluseta 100% pandimärgiga pudelitest-purkidest, kui kuningas Tarbija suvatseks niipalju tagastada, aga PET-pudelite puhul see juba üle 80% ongi. Ka EPPi klientidel on üldine 50%line taaskasutuskohustus turule toodud müügipakendi massi alusel, lisaks nõuab pakendiaktsiisi seadus just pandiga plast- ja klaaspakenditel 70%list taaskasutamist - muidu tuleks riigile maksta pakendiaktsiisi taaskasutamata jäänud koguselt.

Kaks ülejäänut on aga nn konteinerkogumissüsteemide TKOd, kes koguvad erinevaist materjalidest ehk segapakendeid konteineritega. Õieti algavad või koosnevad sellised organisatsioonid klientide kohustustest, sest seaduse järgi on pakendiettevõtjail olulisi kohustusi, millest peamised on ettevõtte turule toodud pakendikoguste edastamine riiklikule Pakendiregistrile, turule toodud pakendimassist vähemalt 50% materjali taaskasutamine jm (PakS N 36) ning pakendite tagasivõtmine, kui lõpptarbijad soovivad seda tagastada (PakS N 20 lg 2).

Pakendiettevõtjad saavad kohustused anda üle vaid akrediteeritud TKOle. TKO klient ei pea enam ise otse suhtlema Pakendiregistriga, ta ei pea tegelema 50%lise taaskasutuse taseme saavutamise ja tõendamisega ega ka tagastavate pakendite tagasivõtmisega - kõik need kohustused ongi TKOl.

Ligi 2400 Eesti pakendiettevõtet on andnud oma tagatisrahata pakenditega seotud kohustused TKOdele, see teeb siis hinnanguliselt nii 80% turule toodavast pakendimassist, u 110 000 tonni. Sellest tuleneb ka 50%line taaskasutuse kohustus, lihtsustatult 55 000 tonni taaskasutuseks. Aga ka kogu üleantud pakendikoguse e 110 tuhande tonni osas kehtib tagasivõtu kohustus - kui tarbija suvatseks tõesti niipalju tagastada.

Just ses mõttes ongi praegu tekkimas halenaljakas olukord - jäätmeseadus eeldab võimalikult suure hulga pakendijäätmete liigiti kogumist ja tagastamist, samas napib (lausa karjuvalt) konteinereid. Pakendiorganisatsioonid annavad vaheldumisi optimistlike teateid, et kõik on väga hästi ja 2008. a paigaldatakse juba koguni 200 konteinerit! (PM Tarbija24, 9.01.08.)

Ja nüüd juba veel otsekohesemalt. "Tõde on see, et me peame koguma oma klientide pakenditest 50 protsenti. Rohkemat ei saa meilt nõuda ja rohkemaks ei ole meil vahendeid," ütles EPRi teenindusjuht Andres Siplane 10. jaanuari ÄPs.

"Kui kõike ei jõua, täida vaid mõned kohustused" lähenemine ei sobi oluliste seaduste täitmisel. Praegu aga räägitakse tõsiselt vaid ühest kohustusest, mis seaduse kohaselt TKOdele on üle antud (PakS N 36), jättes targu täiesti mainimata tagasivõtukohutuse! Kas tegu on Kreisiraadio lindistusega? Ühelt poolt ostavad omavalitsused juba pakendikonteinereid (Põhjarannik 10.01.08), kusjuures see ei ole absoluutselt nende kohustus (ka keelatud see pole), teisalt teatab siis TKO esindaja, et rohkemaks ei ole neil vahendeid. TKOde raha tuleb muidugi klientide taaskasutuse tasudest, kusjuures nende üle otsustab ainult kummagi MTÜ üldkoosolek - ühes MTÜs on aga lisaks ca 800-le kliendile ka 16 liiget, teises TKOs aga seni teadaolevalt 1600le kliendile lisaks suisa kolm liiget! Selline korteriühistu on seni Euroopas küll taaskasutusorganisatsiooni nime all tundmatu....

Kohustuste mittetäitmisel on viited "vahendite puudusele" küll kohatud. Kui on vaja, tuleb lihtsalt taaskasutustasusid klientidele (pakendiettevõtetele) tõsta ja seadusest tulenevad kohustused täita.

Muidugi võib kaaluda alternatiivina praeguse kahe TKO olulisel määral dubleeritud tegevuse ühildamist - ja ka kokkuhoitavate kulude arvelt pakkuda enam teenust tasusid tõstmata. Kui lähemal ajal midagi ei muutu, tuleb keskkonnainspektsioonil (aga see õigus on ka kohalikel omavalitsustel) rakendada pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmise kohustuse täitmata jätmise pärast seaduse pakutavaid karistusi: rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, juriidilisele isikule kuni 50 000 krooni.

Kui omavalitused ei aja selga sirgeks, vajadusel keskkonnainspektsiooni appi paludes, saavad nad kaela kas elanike pahameele, sest liigiti kogutud pakendeid pole kuskile panna, või hakkavad ise maksma kulusid, mis pole nende asi. TKOd peavad peenikest naeru ja vestavad muistendeid 50%-lisest taaskasutuskohustusest kui ainsast kohustusest seaduses - mis olla aga ka 100% jama.