Riigikogu liikme Peeter Kreitzbergi sõnul
seab töölepinguseaduse muudatus enamus riskidest töötajate õlule ning vähendab
ettevõtjate innovaatilisust.
Peeter Kreitzberg oli seaduse eelnõu suhtes kriitiline, kuna ettevõtlusega seotud riskid lähevad järjest enam töötaja kaela. „Kui tehakse analüüs, et tootmistulemustes on võimalik süüdistada töötajat, siis tööandjal tekib piiramatu võimalus esitada talle arveid, vähendada palka ning nõuda kahjusid sisse,“ tõi Kreitzberg näite. „See on väga narr ja ebaintelligente seadus,“ võttis sotsiaaldemokraat teema kokku.
Samuti heitis Kreitzberg ette, et seaduse muudatus vähendab innovatsiooni.
„Tegelikult tööandja ei pea mõtlema sellele, kuidas ilma erilise riskita tööjõudu ekspluateerida. Temal peaks olema hästi tugev motiiv täiustada oma ettevõtlust arendada ja innovatsiooni tõsta,“ ütles Kreitzberg. Mehe sõnul heidetakse praegu Eesti majandusele ette just innovatsiooni puudumist.
„Kui tööandjale teha väga lihtsaks töötajate vallandamine, siis see pärsib meie majandusarengut tervikuna. Kindlasti peab säilima väga tugev surve innovatsioonile, milles me oleme praegu Euroopaga viimaste seas. Minu meelest ei tasu sellist odavat hooba kasutada,“ lisas Kreitzberg.
Seotud lood
Rahandusminister Ivari Padari sõnul kasvab
uue töölepinguseaduse jõustumisel ümbrikupalkade maksmine, kuna tööleping ei ole
enam kirjalik, vahendasid sotsiaaldemokraadid.
President Toomas Hendrik Ilves kritiseeris
peaministripartei kiidetud töölepinguseaduse eelnõu, ennustades, et selle
vastuvõtmine ilma tõhusa ümberõppeprogrammita toob kaasa Eesti tööinimeste
lahkumise välismaale.
Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL)
hinnangul püüab sotsiaalministeerium süüdistada ametiühinguid valetamises
seetõttu, et nad saavad aru töölepingu seaduseelnõu peidetud eesmärkidest
ja tagamõttest ning kritiseerivad selle inimvaenulikku olemust, teatas liit.
Justiitsminister Rein Lang viib täna
valitsuse ette avaliku teenistuse uued põhimõtted, mis vähendavad tuhandete
riigiteenistujate privileege ning on esile kutsunud ametnike vaikse, kuid seda
kindlameelsema vastuseisu.
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.