• OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,25
  • OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,25
  • 16.01.08, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Peidame prügi vaiba alla?

Info prügi sorteerimisnõuete muutumisest aasta algul tekitas avalikkuses mitmeid küsimusi, mille lahendamine on omavalitsuste, keskkonnaministeeriumi, jäätmekäitlejate ning taaskasutusorganisatsioonide (TKOde) ühine ülesanne.
Pakendiseadus kohustab taaskasutusorganisatsioone, kelleks avaliku kogumisvõrgu mõistes on MTÜ Eesti Pakendiringlus (EPR) ja MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO), koguma ja taaskasutama 50% oma klientide pakenditest, mida mõlemad organisatsioonid ka teevad.
Üleriigiline kogumisvõrk on 2006. aasta sügisest ning selle populaarsus on aegamööda tõusnud. Isegi niivõrd, et kui mullu taaskasutas EPR 35 000 t pakendeid, siis meie konteineritesse jõudis kokku 50 000 t jäätmeid. Paraku on konteinerites ligi kolmandik taaskasutuseks kõlbmatut sodi.
TKOdele ei muutunud 1. jaanuarist midagi, nende kohustused on olnud täpselt samasugused kaks ja pool aastat. Kui veel 2005 võis meile ette heita, et me ei taganud pakendite kogumist igas omavalitsuses, siis oktoobrist 2006 ulatub võrgustik kõigisse omavalitsustesse.
Pakendiseaduse eesmärk on taaskasutuse suurendamine. Veider on seisukoht, et praegu tuleks avalike konteineritega tasuta kokku koguda kõik pakendid, aga neist vaid pooled tuleb taaskasutada. Kui see on ministeeriumi ametlik seisukoht, võiks elanikud pooled pakendid panna rahulikult olmejäätmete konteinerisse - nagu varem. Mis mõtet on sorteerida, kui pudelid-pakid hiljem prügimäele rändavad? See meenutab toa koristamist viisil "prügi vaiba alla".
Kiiduväärt on, et Eestis tõuseb 2010. aastaks pakendite taaskasutamise nõue 70%-le. Tegelikult võiks see olla 90%, et hoida keskkonda veel puhtamana. Miks mitte 100%? Seepärast, et mingi osa pakendeist tagastatakse määrdununa ning neid ei saa ümber töödelda.
Praegu ei soodusta seadused ega ka ettevõtete huvid koguma üle 50% pakendeist. Kui mõni klient maksaks meile 50% pakendite taaskasutamise asemel kaks korda rohkem raha, siis me kindlasti ei keeldu tegevuse laiendamisest. See maksmine saab seaduse valguses olla aga ainult vabatahtlik.
TKOd ei saa koguda 100% pakendijääkidest, taaskasutada neist ainult pooled ning saada pakenditasusid ka vaid 50% ulatuses. Selline käitumine on majanduslikult jätkusuutmatu.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.12.24, 12:39
Riigi IT-majad ohustavad sektori ekspordivõimet
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele