• OMX Baltic0,48%272,92
  • OMX Riga0,14%875,54
  • OMX Tallinn1,23%1 760,42
  • OMX Vilnius−0,04%1 049,21
  • S&P 5000,74%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,32%8 140,74
  • Nikkei 2250,8%39 697,44
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,74
  • OMX Baltic0,48%272,92
  • OMX Riga0,14%875,54
  • OMX Tallinn1,23%1 760,42
  • OMX Vilnius−0,04%1 049,21
  • S&P 5000,74%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,32%8 140,74
  • Nikkei 2250,8%39 697,44
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,74
  • 23.01.08, 17:32
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Pentus: miks Hiina väärtpaberid on halvem investeering kui Taani omad

Reformierakonna fraktsiooni juht Keit Pentus ütles täna riigikogus eraisikute väärtpaberitehingutelt teenitava reinvesteeritud tulu maksuvabastuse eelnõu arutelul, et praegune eelnõu vajab veel lihvimist
Näiteks ei peaks riik otsustama, et Hiina, India ja USA väärtpaberid on halvem investeering, teatas erakond.
„Eesmärk on ju selge – anda võimalikult paljudele palgasaajatele võimalus oma teenitud raha tarbimise asemel investeerida, säästa. See tähendab muuhulgas ka seda, et kehtiv süsteem peab olema võimalikult investeerijasõbralik,” ütles Keit Pentus. „Praegune eelnõu on üldiselt hea, aga selles leidub ka detaile, mille üle tuleks veel järgi mõelda ja kaaluda, kas kirja on ikka saanud parim võimalik variant.”
Pentus tõi ühe näitena piirangu investeerimiskontode arvu kohta. „Eelnõu järgi kehtib tulumaksuvabastus reinvesteeringutele, mis tehakse ühe investeerimiskonto vahendusel. See võib tähendada aga, et sisuliselt on inimese valikud piiratud ühe vahendaja või pakkuja poolt pakutavate väärtpaberitega. On selline piirang mõistlik?” küsis Pentus riigikogus.
Teine ja põhimõtteline küsimus on Reformierakonna arvates eelnõusse sissekirjutatud piirang, mille järgi tulumaksuvabastus kehtib ainult juhul, kui inimene investeerib Euroopa Majanduspiirkonna riikides kaubeldavatesse väärtpaberitesse. „Miks me peaksime sisuliselt otsustama, et näiteks Hiina, India või USA väärtpaberid on halvem investeering kui Taani, Rootsi või Saksamaa börsidel noteeritud aktsiad?” ütles Pentus. „Sisuliselt tikub seadusandja inimese eest otsustama, millisesse piirkonda investeerida. Ja miks peaks riik saatma eraisikutest väikeinvestoritele sõnumi, et riskide hajutamine näiteks Euroopa, Aasia ja USA väärtpaberite omamise kaudu, on halb ja vale mõte?”
Kolmanda kaalumist vääriva küsimusena nimetas Pentus seda, kas alternatiivturul kaubeldavad väärtpaberid võiksid samuti kuuluda nende väärtpaberite hulka, mille puhul maksusoodustus kehtiks.

Seotud lood

Uudised
  • 24.01.08, 07:14
Börsigurud lõid ühisrinde erainvestorite kaitseks
Pangad ja investeerimisspetsialistid on moodustanud ühisrinde plaanitava tulumaksuseaduse muutmise vastu, mis kitsendaks oluliselt eraisikute investeerimisvabadust.
Uudised
  • 10.07.07, 17:24
Atonen: eraisikute investeeringud saaks tulumaksust vabastada juba järgmisest aastast
Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen soovitab tõsiselt kaaluda eraisikute investeeringute tulumaksuvabastuse rakendamist juba järgmise aasta algusest.
Uudised
  • 23.04.07, 11:48
Padar: eraisikust aktsionäride ahistamine lõpeb peagi
Rahandusminister Ivari Padar ütles täna aripaev.ee lugejate küsimustele vastates, et tõepoolest on mõistlik kaotada äriühingute ja eraisikute erinev kohtlemine aktsiatulu reinvesteerimisel.
Uudised
  • 10.04.07, 10:00
Riigikogus valitseb eraisikute investeeritud tulude maksustamise osas üksmeel
Viimasel erakondade ja finantsorganisatsioonide ümarlaual otsustati asuda muutma tulumaksuseadust eesmärgiga võrdsustada eraisikust investorite ning juriidilisest isikust investorite investeeringute maksustamine.
  • ST
Sisuturundus
  • 29.10.24, 12:03
ABB ärijuht: Eestil on tugeva tööstusriigi maine
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele