Parex plaanib Eesti eraklienditurul jõuliselt laieneda

Parex Panga Eesti filiaali juhatuse esimees Eizens Slava on ametis olnud juba kolm nädalat. „Mulle tehti ettepanek Eesti filiaali juhtima hakata juba oktoobris, kui ma Gruusias uut Parexi tütarettevõtet käivitasin,“ selgitas ta.

Slava töötab Parexis juba 1993. aastast. Ta on aastate jooksul vastutanud laenude väljastamise eest ja rajanud endise Nõukogudel Liidu territooriumil Parexi tütarettevõtteid. „Eestisse tööle tulek oli raske otsus. Lihtne on käivitada uut projekti turgudel, kus puudub tõsine konkurents nagu näiteks Venemaal. Näiteks Aserbaidžaanis kasvas meie liisinguettevõtte turuosa kahe aastaga 27%ni. Eestisse tulemise otsus ei olnud lihtne. Tegu on Euroopa Liidu riigiga, kus on palju konkurente, kõrgelt arenenud IT-turg. Esmapilgul näib, et turg on jagatud,“ selgitas ta.

„Sellest hoolimata otsustasin tulla, sest on tooteid, mida Eestis pakkuda ja mis on olemas juba Läts ja Leedus. Näiteks maksikonto, mis on iseenesest paindlik toode, kuhu kuulub deposiit, lisaks säästuarve ja deebetkaart,“ selgitas uus juhatuse esimees. Lisaks soovis ta arendada ka Parexi pakutavaid konsultatsiooni- ja fondihaldamiseteenuseid. „Haldame spetsiifilisi fonde, mis ei kuulu tavaliselt Euroopa fondihaldurite ampluaasse, näiteks Ukraina ja Kaspia mere piirkonna fondid,“ selgitas ta.

Slava sõnul oli Loit Linnupõllu lahkumine Parexile üllatuseks. „Ta oli siin algusest peale, neli aastat on noorele mehele pikk aeg, ju ta otsis uusi väljakutseid,“ kommenteeris ta eelmise juhi lahkumist.

Slaval on Eestis suured plaanid. „Tahame tutvustada uut infosüsteemi ja koos sellega paljusid uusi tooteid. Parexit teatakse äripangana, kuid algusest saati oleme teenindanud ka erakliente. Nüüd tahame rohkem panustada nn jaemüügile, plaanis on avada uued harukontorid ja klienditeenistused suuremates linnades, eriti Tallinnas,“ rääkis ta panga arenguplaanidest.

Eesti filiaali juhatuse esimehe sõnul on suurimad konkurendid SEB ja Hansapank „Kindlasti konkureerime nendega, kuid see ei tähenda, et võtaksime neilt lähitulevikus 10-20 protsenti turuosa, see ei ole võimalik,“ lisas ta.

„Siiani oleme olnud äripank, kuid tahame olla pank kõikidele. Parexi äriteenus on kõrgetasemeline, oskame juhtidega suhelda ja teame nende vajadusi. Kuid tahame pakkuda sama kvaliteetset teenust ka eraklientidele,“ selgitas Slava. Praegu on Parexi klientidest 65% eraisikud, Slava loodab, et see osa kasvab 80%ni.

Slava sõnul ei ole nn buumi lõpp halb aeg Parexi laiendamiseks. „Iga aeg on laienemiseks sobilik. Küsimus on selles, kuidas seda teha. Ma ei usu, et peaks ootama paremaid aegu kolm aastat. See on raske täna, see on raske ka aasta pärast. Ma ei ole valmis seda edasi lükkama,“ oli pangajuht otsustavust täis. „Mulle on huvitavam seda just pragu teha,“ lisas ta.

Parex on ka Eestis, nagu ka teistes riikides, kasutusele võtnud Läti seaduse nõuded kodulaenuklientidele, et paremini hinnata laenuriske. „Eesti kinnisvaraturul on olukord sarnane Lätiga, kuid seal on olukord veidi teine, kuna parlament võttis vastu uued seadused, et inflatsiooni ohjeldada. Läti seaduse kohaselt peavad kõik kliendid, kes kodulaenu soovivad pangale esitama maksuameti õiendi legaalsete tulude kohta. Kui kliendil ei ole piisavalt seaduslikku sissetulekut, ei finantseeri pank kinnisvaraostu. Paljud meie Eesti kliendid, eriti uued, on üllatutud, sest meie küsime ka siin maksuameti õiendit,“ selgitas Slava.

Juhatuse esimehe sõnul Lätis piirangud töötavad ja kinnisvarabuum on jahtumas. „Ilma uute seadustete oleks olukord hullem ja finantsinspektsioon jälgib reeglite täitmist karmilt. Eesti kohta ma ei tea, mida on parem reguleerida või mida mitte. Tõesti ei tea. Olukord on ebaselge,“ ütles ta.

„Mul ei ole kunagi olnud aktsiaid, seetõttu ei oma isiklikku kogemust. Parexi varahalduses on spetsialistid, kes olukorda pidevalt jälgivad, samas on nõuanded erinevaid: osta, hoida, müüa. Keegi ei saa öelda, et aktsiaturgudel toimuv hea oleks. Kui see jätkub, võivad tõsisemad mõjud meieni jõuda alles kuue kuu pärast,“ kommenteeris ta olukorda aktsiaturgudel.