Inimese tundelisus võrdub nina pikkusega

"Nina on filter, mis puhastab organismi jõudvat õhku ja on puhvriks keha ning väliskeskkonna vahel," selgitab Leitsonok, samal ajal tahvlile nina profiili joonistades.

"Pika nina korral on ninas haistmisretseptoreid rohkem, lõhnasignaal ehk info välisilmast jõuab ajju aeglasemalt. Kui nina on lühike, on ka filtertsoon lühem, signaal jõuab ajju kiiresti. Seega on pika ninaga inimene aeglasem ja tundelisem, ta räägib aeglaselt. Lühikese ninaga inimese puhul jõuab signaal kiiresti ajju ja ka reageering toimub kiiresti. Inimene on konkreetne, täpne, kiire, vahel isegi ebaviisakas, kõne võib olla veidi katkendlik.

Kujutage ette, et mobiiltelefone müüvasse kauplusesse, kus on tööl lühikese ninaga müüja, astub sisse tundelise ja veidi aeglase iseloomuga ostja, küsides näha telefoni ning oodates, et müüja selgitaks selle plusse ja miinuseid, soovitaks ja keelitaks.

Müüja viskab telefoni lauale, toimetades ise edasi, see on tema jaoks asjalik ja konkreetne käitumine. Ostja jaoks on aga tegu solvanguga, näitena kehvast teenindusest," toob Leitsonok näite. Fenotüpoloogia aitabki töötajate palkamisel ning kliendikontaktide loomisel, samuti iseenda ja pereliikmete paremal mõistmisel.

"Inimese kohta ei tohi kunagi järeldusi teha vaid ühe tunnuse alusel, vaadelda tuleks tervikut," rõhutab Leitinok lõpetuseks. "Me vaatlesime ainult ühte omadust, aga juba on selge, et lühikese ninaga inimesele ei ole mõtet ette heita, miks ta on nii kärsitu. Ja nüüd te teate kõik, milline kassajärjekord poes valida, et kõige kiiremini edasi liikuda," lõpetab Leitsonok naeru saatel.

TNTs kasutavad fenotüpoloogiat peamiselt juhid töötajate värbamisprotsessis.

Geneetiliselt paika pandud iseloomu võib muuta lastetoast saadud kasvatus ning elu jooksul saadud kogemused, mistõttu lisaks fenotüpoloogiale tuleb alati kasutada ka muid meetodeid. Näiteks kui fenotüpoloogia põhjal tekib kahtlus, et inimene ei ole eriti püsiv, saab erinevate testidega uurida inimese sobivust rutiinsele või vahelduvate ülesannetega tööle.

Ma olin fenotüpoloogia suhtes algul skeptiline, õppsisin meetodit uudishimust, arvasin, et see ei toimi niikuinii. Pärast koolitust tuttavaid vaadates leidis teooria kinnitust. Lisaks personalipoliitikale on ka eraelus fenotüpoloogiast kasu, lihtsam on erinevatest inimtüüpidest aru saada.