Korralikud tulemused avaldanud Eesti
Telekomi emafirma TeliaSonera aktsiat nüpeldati reedel Stockholmi börsil üsna
valusalt. Investoritele ei meeldinud dividendide vähenemine.
Kui 2006. aasta eest maksti aktsionäridele dividende 6,3 Rootsi krooni aktsia kohta, siis möödunud aasta tõi investorite kontodele ühe aktsia eest 4 Rootsi krooni.
"Dividendimäär ei ole enam TeliaSonera aktsionäriks olemise põhjus," kommenteeris FIM Asset Managementi fondijuht Mika Heikkinen.
"See ei ole katastroof, aga see on natuke nõrk," ütles ta.
Aktsia kaotas päevaga üle kümnendiku oma väärtusest, sulgudes reedel Stockholmi börsil 50,50 Rootsi kroonil.
Uus ettevõtte juht kasutab jõulisi võtteidRootsi suurim telefonikontsern kavatseb koduturu tihedas konkurentsis suurema edu saavutamiseks kaotada ka 2900 töökohta.
Üsna jõulised muutused on ette võtnud eelmise aasta septembris uueks juhiks saanud Lars Nyberg, kelle eesmärgiks on tõsta ettevõtte efektiivsust ja otsida kasvuvõimalusi Euraasias.
TeliaSonera on Rootsi lauatelefonide kahaneva käibe kompenseerimiseks siirdunud kasumit teenima näiteks Kasahstani, Türki ja Hispaaniasse.
Eesti Telekomi emafirma neljanda kvartali kasum kosus 4,47 miljardi Rootsi kroonini, mida on võrreldavast perioodist 11 protsenti rohkem. Käive kerkis 7,5 protsenti, 24,9 miljardile Rootsi kroonile.
Kui kasum ületas analüütikute 4,06 miljardi Rootsi krooni suurust keskmist prognoosi üsna kindlalt, siis käive jäi Bloombergi küsitletud analüütikute ootustele 100 miljoni Rootsi krooni võrra alla.
TeliaSonera kordas, et efektiivsusmeetmete kasutuselevõtt peamiselt Rootsis ja Soomes sel ja järgmisel aastal tähendab umbes 5 miljardi Rootsi krooni suurust kokkuhoidu aastas. Restruktureerimiskuludeks on kavandatud 4 miljardit Rootsi krooni, millest umbes kaks kolmandikku kantakse selle aasta tulemustesse. "Plaanitud efektiivsusmeetmed on tulevikukasvu investeerimiseks ja liidripositsiooni säilitamiseks arenenud turgudel vältimatud," rääkis Nyberg.
Sihikul miljardite eest aktsiaoste LätisEelmise nädala lõpus teatas TeliaSonera soovist osta Läti riigilt 3,7 miljardi Rootsi krooni eest 51 protsenti Lattelecomi aktsiatest. See tähendab Lattelecomi 23protsendise osaluse ostmist LMTs.
Asset Managementi fondijuht Rootsi telefonikontsern on valmis maksma lisaks 3 miljardit Rootsi krooni veel 28protsendise LMT tüki eest. TeliaSonera peab Lattelecomi ülevõtmiseks rinda pistma Blackstone Groupiga.
"Ma eelistan konkurentsipõhjustest lähtuvalt mobiilsideettevõttele ja Lattelecomile kahte erinevat omanikku," ütles Läti peaminister Ivars Godmanis jaanuari keskel. See tähendab, et TeliaSonera saaks loa osta LMT, kuid vastutasuks peaks müüma oma osaluse Lattelecomis.
Praegu kuulub otse TeliaSonerale 49 protsenti Lattelecomist, otseste ja kaudsete osaluste kaudu aga 60,3 protsenti.
Läti näeb ohtu konkurentsiolukorrale
Läti konkurentsiametil on kahtlus, et TeliaSonera võib edaspidi oma turupositsiooni kasutada konkurentide survestamiseks.
Selleks aastaks prognoosib TeliaSonera eelmise perioodiga võrreldes käibe stabiilset kasvu. Kulumieelset kasumimäära nähakse aga möödunud aastaga samal tasemel.
TeliaSonerale kuulub Läti omanduste kõrval ka 59,3 protsenti Eesti Telekomist ja 62,9 protsenti Leedu telekommunikatsiooniettevõttest TEO LT.
Number
7,9% on TeliaSonera aktsia selle aasta dividenditootlus, arvestades väärtpaberi reedest 50,50 Rootsi kroonist sulgemishinda. Dividenditootlus on endiselt märkimisväärselt kõrge, hoolimata sellest, et möödunud aasta 6,3 Rootsi krooni asemel makstakse sel aastal aktsia kohta dividende 4 Rootsi krooni.
Seotud lood
Nädalapäevad tagasi pakkus
Soome-Rootsi telekomiettevõte TeliaSonera lätlaste telefoniteenuseid osutavate
firmade eest Läti riigile 1 miljard dollarit (10,8 miljardit krooni), kuid
Läti lükkas aga pakkumise tagasi, kirjutas Bloomberg.
Rootsi suurim telekom TeliaSonera AB
teatas, et langetab andmeside rändlusteenuse hindu alates 1. aprillist mõnel
pool Euroopas kuni 70 protsenti.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.