SEB juht: eestlastel on säästmisel lühiajalised eesmärgid

"Sarnaselt laenukasvule on ka säästmise aktiivsus viimase poole aasta jooksul alanenud," rääkis Asmann. "Samas käib väga palju kliente investeerimisnõustamisel, mis on märk, et inimeste säästuvõime on tegelikult suurem kui esmapilgul tundub," ütles ta.

2007. aasta lõpu seisuga moodustas SEB Eesti Ühispanga laenu-ja liisingportfell 72,3 miljardit krooni (2006. aastal lõpu seisuga oli see 60,2 miljardit). Klientide paigutused moodustasid aasta lõpus seisuga 64,4 miljardi kroonini (2006. aastal lõpu seisuga oli see 55,6 miljardit).

„Eestlaste säästuvõime on suhteliselt lähedal EL keskmisele. Erinevused seisnevad eeskätt säästude eesmärkides ja sellest lähtuvalt ka toodetes, mida kasutatakse,“ ütles Asmann.

„Eurooplaste säästud on suunatud paljuski pikaajaliste eesmärkide täitmistele (näiteks pension), eestlaste omad väga lühiajaliste eesmärkide täitmisele - külmkapi või teleka ost, reis, laenu sissemakse vms. Muutust on tunda selle, et kui enne varem võeti nende ostude ostmiseks laenu nüüd pigem säästetakse,“ rääkis ta.

Asmann ütles, et võrreldes keskmise eurooplasega on meie inimeste säästude struktuur ka oluliselt üheülbalisem. „Meil on valdavateks toodeteks nõudmiseni- ja tähtajaline hoius, eurooplane kasutab palju rohkem fonde ja elukindlustustooteid. Tähtajaliste hoiuste osakaal on Euroopas suhteliselt väiksem,“ lisas ta.

„Muutus võrreldes eelmise aastaga on see, et meie inimesed on rohkem paigutanud oma sääste tähtajalisele hoiusele võrreldes raha hoidmisega arvelduskontol,“ märkis ta. „Tulevikus on oodata, et ka meie inimesed hakkavad oma säästude portfelli hajutama ning nõudmiseni ja tähtajaliste hoiuste kasv jääb suhteliselt madalamaks võrreldes fondide ja elukindlustustoodetega,“ rääkis Asmann.

SEB Eesti Ühispanga 2007. aasta majandustulemuste järgi kasvas laenu-ja liisingportfell aastaga 20%, moodustades 72,3 miljardit krooni. Klientide paigutused, sh hoiused, fondid ja võlakirjad suurenesid aastaga 15,8% ehk 64,4 miljardi kroonini.