Eurode laenamine muutus eile taas kallimaks
- kuue kuu Euribor kerkis 4,44 protsendile, vahendas Bloomberg.
Rahaturu intresside kasv viitab asjaolule, et keskpankade kooskõlastatud pingutus laenuturu elustamiseks ja USA kinnisvaraturu probleemide mõju piiramiseks on takerdumas. Eelmise aasta algusest on pangad maha kandnud juba 181 miljardi dollari väärtuses varasid. Šveitsi panga UBSi hinnangul võib number lõpuks küündida 600 miljardini.
"Selline saab olema kogu tänavune aasta," kommenteeris Euribori liikumist BNP Paribase intressistrateeg Nathalie Fillet. "Vähem on tegemist puhta likviidsussurvega ja rohkem signaaliga, et globaalne krediidikriis kestab veel mõne aja edasi."
Euribori tõus mõjutab teatavasti ka paljusid Eesti laenajaid, kellel intress ei ole fikseeritud. Seega tasuks mõelda, kuidas tõenäoliselt veel edasi suurenevate laenumaksetega tulevikus hakkama saada. Uurida võiks ka intressi fikseerimise võimalusi.
Seotud lood
SEB analüütik Ruta Eier usub, et euribori
suurt tõusu ei ole mõtet karta, kuna intressimäärad peaksid teisest kvartalist
langema hakkama.
Nordea Marketsi juhtivanalüütiku Reijo
Heiskaneni sõnul oli viimase kuu aja Euribori kiire langus positiivne üllatus,
kuid rahutuste püsimine finantsturgudel hoiab Euribori jõulise languse
jätkumise lähitulevikus tõenäoliselt ära.
Pikaajaliste laenude baasintressiks
kujunenud kuue kuu Euribor tõusis täna üle 5 protsendi, jõudes 7 aasta
kõrgeimale tasemele.
Hansapanga eluaseme finantseerimise
osakonna juht Agnes Makk ütles aripaev.ee-le, et pank on kodulaenu võtjail laenu
fikseerimisel soovitanud käituda oma võimaluste järgi.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.