Eile kinnitas Vabariigi valitsus
hasartmänguseaduse eelnõu ning saatis selle edasi Riigikogusse menetlemiseks.
Uue seadusega karmistatakse hasartmängude korraldajatele kehtestatud reegleid
ning piiratakse mängusõltlaste ligipääsu mängukohtadele.
Eelnõu koondab hetkel eraldi seadustena kehtivad loteriiseaduse ja hasartmänguseaduse, teatas rahandusministeerium. Minister Ivari Padari sõnul on seaduseelnõu oluline samm arvestades suurt kasiinode ja kasiinosõltlaste arvu Eestis. „Selge on see, et pakkudes hasartmängude mängimise võimalust, peab ettevõtja võtma endale ka vastutuse oma tegevuse võimalike mõjude eest. Seaduseelnõuga seab riik kõigile hasartmängukorraldajatele kohuse korraldada oma tegevus selliselt, et mängusõltlaste ligipääs ahvatluse kättesaamiseks oleks minimaalne,” sõnas Padar.
Eelnõu näeb ette, et hasartmängu korraldajad peavad hoiatama mängijaid hasartmängudes osalemise sõltuvust tekitava iseloomu eest, kehtestama süsteemi sõltlaste mängima mittelubamiseks ning tagama klientidega tegelevatele töötajatele vajaliku koolituse võimaliku sõltlase äratundmiseks ja abistamiseks.Lisaks seatakse sisse nõue kasiinosse sisenevate inimeste tuvastamiseks ja registreerimiseks. See tähendab, et kasiinosse siseneva inimese dokumenti kontrollitakse ning tema nimi pannakse kirja. Registreerimine aitab alaealisi mängukohtadest eemal hoida ning on vajalik ka selleks, et kasiinosse ei pääseks sõltlased.„ Praegu on Eestis 18 õnnemängukorraldajat, kellel on kokku 190 mängusaali umbes 5000 automaadiga. Kasiino ei pea aga olema piimapood, mis iga nurga peale suudab end ära mahutada. Kuigi tasuvus on igal ettevõttel oluline aspekt, ei saa jätta teenuse kvaliteeti ja tegevuse mõju oma kliendile tähelepanuta,” ütles Padar.Eelnõu näeb ette, et nende kasiinode ja õnnemängukohtade arvu ja kättesaadavust piiratakse, nähes ette kõrgemad nõuded mänguinventarile ning tõstetakse mänguautomaatide minimaalset arvu mängukohas seniselt kaheksalt 40-ni.„Mul on hea meel, et eelnõu võimaldab kohalikel omavalitsustel reguleerida kasiinode asukohta ning annab suuremad võimalused linna planeerimiseks. Seetõttu saab üldplaneeringuga või detailplaneeringuga määrata piirkonnad, kus õnnemängukohta avada ei tohi – näiteks koolide piirkonnas,” nentis Padar.Uue seaduseelnõuga teostatakse 1990ndate keskelt pärit regulatsioonide sisuline reform, et kaasajastada hasartmängu valdkonna seadusandlus vahepeal toimunud tehnoloogiliste ja õiguslike arengutega.Eelnõu jõustumine on planeeritud 1. jaanuariks 2009. Tehnilised ja muud suuremaid kulutusi eeldavad nõuded on kavandatud jõustuma ajaliselt hiljem, andes nii järelevalveasutusele kui ka ettevõtjatele võimaluse kulutuste ja investeeringute planeerimiseks.
Seotud lood
Seoses uue hasartmänguseaduse jõustumisega
2009. aastast võib hasartmängumaksust saadav tulu oluliselt väheneda.Eesti
Kultuurkapitali, kelle laekumistest 46% moodustab hasartmängumaks, prognoositav
eelarvekärbe on seitse miljonit krooni.
Riigikogu juhatuse otsusega võeti
menetlusse valitsuse 13. märtsil algatatud hasartmänguseaduse eelnõu.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.