Ehkki Baltika aktsia hind kukkus veebruaris
peaaegu pooleteise aasta madalaimale tasemele, olid Eesti investorid siiski
varmad moetööstusettevõtte aktsiaid ostma.
Baltika eraisikutest investorite arv kasvas veebruaris Eesti väärtpaberite keskregistri andmetel 84 kontoomaniku ehk üheksa protsendi võrra 1058 kontoomanikuni. Eesti juriidilisest isikutest investorite arv kasvas koguni 23 protsendi võrra 191 investorini. Kokku on Baltikal 1. märtsi seisuga 1342 aktsionäri, mis peaks olema suurim aktsionäride hulk ettevõtte ajaloos.
Erandiks ei ole jäänud ka ettevõtte suuromanik, juhtivtöötajatele kuuluv osaühing BMIG, kes on finantsinspektsiooni andmetel veebruari lõpus toetanud aktsiat 100 000 väärtpaberi ostmisega.
Täna sooritati Baltika aktsiatega 10 tehingut kogukäibega 0,14 miljonit krooni. Väärtpaberi hind jäi eilse sulgemishinna 43,97 krooni tasemele.
Ka Eesti Telekomi aktsionäride arv on viimastel kuudel märgatavalt kasvanud. Veebruaris kasvas telekomifirma investorite hulk 143 võrra 3633 kontoomanikuni. Aastaga on nende hulk kasvanud 432 kontoomaniku ehk 13 protsendi võrra.
Eesti Telekomi aktsia populaarsuse kasv on mõistetav. Ajal, mil aktsiate hinnad on olnud tugevas languses, otsitakse rohkem nende ettevõtete aktsiaid, kust on oodata suuremat omanikutulu ehk suuremaid dividende. Eesti Telekom on olnud aastaid üsna hea dividendide maksja. Eelmisel aastal maksti aktsionäridele 2006. aasta majandustulemuste eest omanikutulu 9,50 krooni aktsia kohta. Arvestades möödunud aasta tulemusi, võiks ettevõte sel aastal maksta omanikele dividende vähemalt 10 krooni aktsia kohta, mis teeks aktsia dividenditootluseks üle kaheksa protsendi.
Täna kerkis aktsia hind 1,75 krooni võrra 118,44 kroonile. Aktsia käibeks kujunes viis miljonit krooni.
Seotud lood
Täna hommikul enne börsipäeva avanemist
tehti börsisüsteemi kaudu tehing ligi 1,2 miljoni Eesti Telekomi aktsiaga
hinnaga 140,5 miljonit krooni.
Baltika Grupi juhatuse esimees Meelis
Milder ütles aripaev.ee online-intervjuus, et sisenemine
Lääne-Euroopasse pole välistatud ning Venemaal avatakse järgmine kauplus
Kaliningradis.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.