• OMX Baltic−0,4%298,34
  • OMX Riga−0,14%864,49
  • OMX Tallinn0,06%1 961,18
  • OMX Vilnius−0,26%1 167,72
  • S&P 5000,47%5 554,54
  • DOW 300,75%40 531
  • Nasdaq 0,35%17 426,44
  • FTSE 1000,55%8 463,46
  • Nikkei 2250,38%35 839,99
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93,6
  • OMX Baltic−0,4%298,34
  • OMX Riga−0,14%864,49
  • OMX Tallinn0,06%1 961,18
  • OMX Vilnius−0,26%1 167,72
  • S&P 5000,47%5 554,54
  • DOW 300,75%40 531
  • Nasdaq 0,35%17 426,44
  • FTSE 1000,55%8 463,46
  • Nikkei 2250,38%35 839,99
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93,6
  • 12.03.08, 12:44
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Maailma tugevaim loom vahetab salapäraselt värvi

Maailma tugevaim loom hiidpõrnikas (Dynastes hercules) suudab värvi vahetada salapärasel viisil, mida ükski teadlane siiani seletada pole osanud. Nüüd on teadlased mardika saladuse lahendanud ning usuvad, et mardikas võib anda ideid ka uute intelligentsete materjalide loomiseks.
Hiidpõrnikas pole tuntud mitte ainult oma välisskeleti ebatavaliste jätkete või tugevuse poolest – ta suudab kanda oma kehakaalust 850 korda raskemat koormat – vaid ka võime tõttu muutuda rohelisest mustaks, kui keskkond muutub niiskemaks, kirjutas Physorg.
Belgia Namuri ülikooli teadlased kasutasid põrnika väliskesta uurimiseks uusimat tehnoloogiat – uut tüüpi skaneerivat elektronmikroskoopi, et kindlaks teha värvimuutuse eest vastutavad struktuurid. Lisaks kasutati spektromeetrit, et analüüsida valguse mõju skeletistruktuuridele.
Laboris kasutati uurimiseks mardika kuivatatud välisskeletti. Kesta roheline värvus tekib interferentsi tulemusena. Kui vesi siseneb läbi avatud pooride looma kesta, lõhutakse interferentsfenomen ning putukas näib mustana.
Colombia, Venezuela, Peruu, Ecuadori, Boliivia ja Brasiilia vihmametsades elav hiidpõrnikas on siiski veel üsna salapärane. Kuigi laboris uuritud kuivatatud põrnikas muutis niiskuse tõttu värvi väga reeglipäraselt, polnud laboris peetud elus põrnikas sugugi niisama sõnakuulelik.
Pole ka täpselt selge, mis eesmärgiga mardikas ikkagi värvi muudab. Mõned teadlased arvavad, et tegemist on kaitsekohastumusega – öösiti muutub mets niiskemaks ning seega putukas mustemaks, mistõttu tal on lihtsam varjuda. Teised teadlased aga arvavad, et põhjuseks võib olla soojusregulatsioon.
Uurimuse üks autoritest Marie Rassart sõnas: „Hiidpõrnika värvimuutmisvõime võib anda ideid uute intelligentsete materjalide loomiseks. Näiteks võiks sellisest materjalist valmistada niiskussensoreid.”

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele