• OMX Baltic−0,05%272,79
  • OMX Riga−0,15%874,26
  • OMX Tallinn−0,46%1 752,26
  • OMX Vilnius−0,1%1 048,12
  • S&P 5000,43%5 998,65
  • DOW 300,64%44 008,53
  • Nasdaq 0,03%19 275,55
  • FTSE 100−0,84%8 072,39
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,37
  • OMX Baltic−0,05%272,79
  • OMX Riga−0,15%874,26
  • OMX Tallinn−0,46%1 752,26
  • OMX Vilnius−0,1%1 048,12
  • S&P 5000,43%5 998,65
  • DOW 300,64%44 008,53
  • Nasdaq 0,03%19 275,55
  • FTSE 100−0,84%8 072,39
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,37
  • 12.03.08, 18:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rüütli: muudatustest tulenevalt ei suurene looduskaitseala maksukoormus

Riigikogu liikme Karel Rüütli sõnul täpsustab, tulevast aastast kehtima hakkav maamaksumäära seaduse muudatus täpselt, millised loodusvööndid on maamaksust vabastatud, seoses seal keelatud majandustegevusega.
"Maamaksuseaduse muudatused, mis jõustuvad alates 2009. aastast, on vastu võetud eesmärgiga täpsustada maamaksuga maksustamise aluseid," sõnas Rüütli.
"Muudatuste kohaselt on maamaksust vabastatud maa, millel seadusega või seaduses sätestatud korras on majandustegevus keelatud. Võrreldes varasemaga on ära jäetud täpsustus, et majandustegevuseks ei loeta kaitstava objekti säilitamiseks vajalikku, kaitse-eeskirjaga sätestatud kohustuslikku tegevust, kuna see punkt käib looduskaitse all mitte olevate maade kohta, hõlmates kõik olukorrad, kus maatükil on majandustegevus täielikult keelatud, " selgitas Rüütli.
Rüütli sõnul täpsustatakse muudatustega täpselt, millised looduskaitsealade vööndid on maamaksust vabastatud, seoses seal keelatud majandustegevusega. Nendeks on eelkõige loodusreservaadid ja sihtkaitsevööndid.
"Täpsustatakse erinevates kaitsevööndites rakendatavaid maamaksumäärasid, mis seni on olnud 25, 50 või 75% maksumäärast. Muudatustega on jäetud alles vaid üks vähendatud määr – 50% maamaksumäärast, seda eesmärgiga vältida olukorda, kus samaväärsete looduskaitsealade suhtes kehtivad erinevad soodusmäärad. Selline regulatsioon vähendab oluliselt ka Vabariigi Valitsuse koormust, sest enam ei pea soodusmäära kehtestama igakordselt Vabariigi Valitsuse korraldusega, vaid see tuleneb otseselt seadusest," selgitas Rüütli.
Rüütli sõnul ei suurene, muudatustest tulenevalt, ühegi looduskaitseala maksukoormus – see jääb kas endiseks või väheneb. "Maksukoormus väheneb 50% nendel looduskaitsealadel, millelt seni on maamaksu tasutud 75% maamaksumäärast. Need looduskaitsealad, millelt seni tasuti maamaksu 25% maamaksumäärast, saavad täieliku maksuvabastuse. Samaks jääb maksukoormus nendel looduskaitsealadel, millelt juba praegu tasuti 50% maamaksumäärast," selgitas riigikogulane muutusi maamaksumääras.
Riigikogulase sõnul väheneb seaduse muudatuse rakendumisel kohaliku omavalitsuse üksustele laekuv maamaks arvutuste kohaselt 1,35 miljonit krooni. vabariigi valitsuse ja omavalitsusliitude läbirääkimistel on jõutud kokkuleppele, et maamaksu laekumise vähenemine kompenseeritakse 2009. aastal tasendusfondi kaudu. Eelnõu arutamise käigus tegi Rahvaliit ettepaneku laiendada maksusoodustusi ja vähemalt osalist maksuvabastust ka muinsuskaitselistele maadele, kuid kahjuks valitsusparteid seda ei toetanud.

Seotud lood

Uudised
  • 09.10.08, 19:09
Riik ostab looduskaitsealuseid maid kuni 50 miljoni krooni eest
Järgmise aasta riigieelarve projektis on looduskaitsealuste maade tagasiostuks plaanitud 10 miljonit krooni, koos seni kasutamata rahaga ulatub summa 50 miljonini.
Uudised
  • 12.03.08, 16:34
Seaduse muutus jättis alles vaid 50% maamaksumäära erandi
Uue maamaksuseaduse muutmise seaduse järgi ei nõuta maamaksu enam nendelt looduskaitsealadelt, mis varemalt maksid 25% maamaksumäärast.
  • ST
Sisuturundus
  • 06.11.24, 13:18
Kuidas looduslik abivahend aitas mul sõltuvusprobleemiga toime tulla?
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele