Põllumajandusministeeriumi avalikustatud
eelmise aasta palgaandmetest selgub, et vägevat palka ei teeni mitte ainult
ministeeriumi juhtkond, vaid ka osakonnajuhataja asetäitja võib teenida üle
poole miljoni krooni aastas.
Põllumajandusministeeriumi õigusosakonnajuhataja asetäitja Ingrid Raidme teenis eelmisel aastal koos lisatasudega 578 000 krooni ehk keskmiselt 48 200 krooni kuus. Aastaga tõusis Raidme töötasu 60 protsenti, veel üle-eelmisel aastal teenis ta kokku "vaid" 357 000 krooni. Raidme eelmise aasta töötasu oli isegi suurem kui sama osakonna juhatajal Marika Kairjakil, kes teenis 561 000 krooni.
Kõige suuremat palka teenis eelmisel aastal põllumajandusministeeriumis kantsler Ants Noot - 704 000 krooni koos lisatasudega. Tema palk suurenes aastaga 100 000 krooni võrra ehk + 17 protsenti.
Ministeeriumi asekantsleritest oli eelmisel aastal kõige kõrgepalgalisem Toomas Kevvai palgaga 595 000 krooni (palgatõus + 19 %), talle järgnes Toivo Nõvandi palgaga 584 000 krooni (palgatõus + 26 %).
Seotud lood
Riigi kinnisvara ASi eelmise aasta suurima
palga saaja oli juhatuse liige Elari Udam, kes teenis kuus koos lisatasudega 85
833 krooni.
Eesti Energia juhi Sandor Liive palk
eelmisel aastal kahenes, mullu teenis Liive 2 231 607 krooni üle-eelmise 2
332 815 krooni asemel.
Välisministeeriumi palgaandmete tabelist
selgub, et minister Urmas Paet sai eelmisel aastal kokku 833 000 krooni, mis on
peaaegu 200 000 krooni rohkem kui 2006. aastal.
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.