Tuumajaamades võib asi ohtlikuks muutuda,
kui tuumareaktsiooni käigus tekkinud soojust piisavalt kiiresti reaktorist
eemale ei juhita. Kui reaktori jahutusvesi läheb keema, muutuvad selle
jahutusomadused palju kehvemaks – aur lihtsalt on palju kehvem soojusjuht kui
vesi.
Selleks on reaktoritel vesijahutussüsteemid, mis juhivad kuumust otse reaktori juurest eemale. Need süsteemid on suure rõhu all, vältimaks keemaminekut. Selle süsteemi ümber on teine jahutussüsteem, mis ei ole suletud. Kuid ka seal võib tekkida keemamineku oht, kui see juhtub, siis tõuseb esmases jahutussüsteemis temperatuur nii kõrgeks, et reaktorit ähvardab ülessulamise oht.
Florida ülikooli teadlane Ronald Baney on koos kolleegidega pakkunud lahenduseks teemandid – üks tänapäeva teadusele tuntud parima soojusjuhtivusega materjale. Praegu patenditaotlusena sisse antud idee kohaselt tuleks teises jahutussüsteemis jahutusveele lisada teemandi nanoosakesi, et parandada vee soojusvahetust.
Baney sõnul on nanoosakesed keemiliselt inertsed ning radiatsioonikindlad, kindlasti ei tekita nad ummistusi, mis võiks jahutussüsteemi blokeerida. Samas jääb vastusteta küsimus: kui palju selline teemantidega jahutusvesi võiks maksma minna.
Seotud lood
Aasia suurim 72,22 karaadine teemant müüdi
Hong Kongi Sotheby oksjonimajas 80 miljoni kohaliku dollari, ehk ligi 100
miljoni krooni eest. Ekspertide esialgse hinnangu kohaselt, oleks teemant
pidanud kaubaks minema 13 miljoni dollari, ehk ligi 130 miljoni krooni eest.
Ida-Soomes leiduvates kivimites
võib olla teemanteid. Praegu otsitaksegi teemante Kuopio lähedal Kaavis ja
Kuhmos ning Kuusamo lähedal.
Tallinna Lennujaam tahab saavutada süsinikuneutraalsuse järgmisel ja kliimaneutraalsuse 2030. aastal. Neist viimane eesmärk on Tallinna Lennujaama finantsjuhi ja juhatuse liikme Anneli Turkini sõnul ambitsioonikas ja väljakutsuv, sest kõiki tehnoloogiaid selle saavutamiseks veel olemas ei ole.