Tuumajaamades võib asi ohtlikuks muutuda,
kui tuumareaktsiooni käigus tekkinud soojust piisavalt kiiresti reaktorist
eemale ei juhita. Kui reaktori jahutusvesi läheb keema, muutuvad selle
jahutusomadused palju kehvemaks – aur lihtsalt on palju kehvem soojusjuht kui
vesi.
Selleks on reaktoritel vesijahutussüsteemid, mis juhivad kuumust otse reaktori juurest eemale. Need süsteemid on suure rõhu all, vältimaks keemaminekut. Selle süsteemi ümber on teine jahutussüsteem, mis ei ole suletud. Kuid ka seal võib tekkida keemamineku oht, kui see juhtub, siis tõuseb esmases jahutussüsteemis temperatuur nii kõrgeks, et reaktorit ähvardab ülessulamise oht.
Florida ülikooli teadlane Ronald Baney on koos kolleegidega pakkunud lahenduseks teemandid – üks tänapäeva teadusele tuntud parima soojusjuhtivusega materjale. Praegu patenditaotlusena sisse antud idee kohaselt tuleks teises jahutussüsteemis jahutusveele lisada teemandi nanoosakesi, et parandada vee soojusvahetust.
Baney sõnul on nanoosakesed keemiliselt inertsed ning radiatsioonikindlad, kindlasti ei tekita nad ummistusi, mis võiks jahutussüsteemi blokeerida. Samas jääb vastusteta küsimus: kui palju selline teemantidega jahutusvesi võiks maksma minna.