• OMX Baltic−0,16%271,48
  • OMX Riga0,79%869,3
  • OMX Tallinn−0,06%1 731,57
  • OMX Vilnius0,03%1 064,69
  • S&P 500−1,11%5 970,84
  • DOW 30−0,77%42 992,21
  • Nasdaq −1,49%19 722,03
  • FTSE 1000,16%8 149,78
  • Nikkei 2251,8%40 281,16
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%110
  • OMX Baltic−0,16%271,48
  • OMX Riga0,79%869,3
  • OMX Tallinn−0,06%1 731,57
  • OMX Vilnius0,03%1 064,69
  • S&P 500−1,11%5 970,84
  • DOW 30−0,77%42 992,21
  • Nasdaq −1,49%19 722,03
  • FTSE 1000,16%8 149,78
  • Nikkei 2251,8%40 281,16
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%110
  • 01.04.08, 17:25
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Teemantjahutusega tuumareaktor

Tuumajaamades võib asi ohtlikuks muutuda, kui tuumareaktsiooni käigus tekkinud soojust piisavalt kiiresti reaktorist eemale ei juhita. Kui reaktori jahutusvesi läheb keema, muutuvad selle jahutusomadused palju kehvemaks – aur lihtsalt on palju kehvem soojusjuht kui vesi.
Selleks on reaktoritel vesijahutussüsteemid, mis juhivad kuumust otse reaktori juurest eemale. Need süsteemid on suure rõhu all, vältimaks keemaminekut. Selle süsteemi ümber on teine jahutussüsteem, mis ei ole suletud. Kuid ka seal võib tekkida keemamineku oht, kui see juhtub, siis tõuseb esmases jahutussüsteemis temperatuur nii kõrgeks, et reaktorit ähvardab ülessulamise oht.
Florida ülikooli teadlane Ronald Baney on koos kolleegidega pakkunud lahenduseks teemandid – üks tänapäeva teadusele tuntud parima soojusjuhtivusega materjale. Praegu patenditaotlusena sisse antud idee kohaselt tuleks teises jahutussüsteemis jahutusveele lisada teemandi nanoosakesi, et parandada vee soojusvahetust.
Baney sõnul on nanoosakesed keemiliselt inertsed ning radiatsioonikindlad, kindlasti ei tekita nad ummistusi, mis võiks jahutussüsteemi blokeerida. Samas jääb vastusteta küsimus: kui palju selline teemantidega jahutusvesi võiks maksma minna.
Loe ka: Kuidas töötab tuumajaam, Kuidas töötab tuumajaam. II osa ja Kuidas töötab tuumajaam. III osa.

Seotud lood

Uudised
  • 11.04.08, 19:02
Aasia suurim teemant müüdi 100 miljoni krooniga
Aasia suurim 72,22 karaadine teemant müüdi Hong Kongi Sotheby oksjonimajas 80 miljoni kohaliku dollari, ehk ligi 100 miljoni krooni eest. Ekspertide esialgse hinnangu kohaselt, oleks teemant pidanud kaubaks minema 13 miljoni dollari, ehk ligi 130 miljoni krooni eest.
Uudised
  • 11.07.08, 15:43
Soomest võib saada suur teemanditootja
Ida-Soomes leiduvates kivimites võib olla teemanteid. Praegu otsitaksegi teemante Kuopio lähedal Kaavis ja Kuhmos ning Kuusamo lähedal.
  • ST
Sisuturundus
  • 27.12.24, 16:38
Tehnoloogia puudumine ei heiduta, lennujaam võttis ambitsioonika eesmärgi
Tallinna Lennujaam tahab saavutada süsinikuneutraalsuse järgmisel ja kliimaneutraalsuse 2030. aastal. Neist viimane eesmärk on Tallinna Lennujaama finantsjuhi ja juhatuse liikme Anneli Turkini sõnul ambitsioonikas ja väljakutsuv, sest kõiki tehnoloogiaid selle saavutamiseks veel olemas ei ole.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele