Grupitöö edukus sõltub ülesandest

Grupitöö võimaldab edukalt hinnata inimese võimet oma mõtteid väljendada, teisi kuulata, vastupanuga toime tulla ja koostööd teha.

Õige inimese valik on investeering ettevõtte tulevikku. Et selles protsessis mitte eksida, kasutatakse ühe meetodina ka grupitöid.

Grupitöö peamiseks negatiivseks küljeks on selles osalejate konfidentsiaalsusega seotu. Kui kutsuda korraga kohtumisele mitu kandidaati, siis ei saa konkursi korraldaja enam vastutada konfidentsiaalsuse eest.

Grupitöödel on hea kasutada vaid eesnimesid ja vältida töökohtasid nimetamast, jälgida gruppide komplekteerimisel, et kandidaadid poleks varem koolis või tööalaselt kokku puutunud. Kuid inimestel on palju tuttavaid ka õpingute- ja töövälistest suhetest - kõike ette näha on võimatu.

Kui kandidaat keeldub grupitööl osalemast, oskab ta seda ka kindlasti põhjendada. Sel juhul tuleb tema soovist lugu pidada. Kahjuks jääb sellest tööotsijast saamata info, mida saame nende kohta, kes grupitöös osalevad. Grupitööd on hea kasutada nende valikute juures, kus tööga eduka toimetuleku tagavad lisaks teatud erialastele oskustele ja teadmistele suhtlemis- ja koostööoskus ning võime saavutada võõraste inimestega kiire kontakt.

Me saame hea ettekujutuse kandidaadi mõtlemistasandist, suhtlemislaadist. Kindlasti ka käitumisest stressiolukorras. Nii võivad konkursilt välja langeda toredad ja tublid inimesed, kes ei suuda võõras keskkonnas end mugavalt tunda. See võib küll olla nii ebakindluse näitaja kui seotud ka tagasihoidlikkuse või väheste suhtlemiskogemustega.

Grupitöö õnnestumise tagab läbiviija oskus luua kandidaatide jaoks meeldiv ja mõnus õhkkond. Kui see toimub kohe konkursi algul, on see hea võimalus rääkida ettevõttest, pakutavast ametikohast ja meeskonnast, kes ees ootamas. Ka saab anda täpse ajakava, kuidas konkurss edasi kulgeb, mida ja kuna tehakse ning anda kandidaatidele võimalus küsimusi esitada.

Grupitöö ülesanne peab võimaldama hinnata seda, mida tõepoolest hinnata soovime. Kui müügitöös on vaja osata näha erinevaid võimalusi ning luua oma eesmärkide saavutamiseks läbimõeldud plaan, siis sisseostus on vaja planeerimis- ja analüüsioskust, paindlikkust jne. Nendest erinevustest lähtutakse ülesande koostamisel.

Läbiviija saab protsessi vaadata kõrvaltseisjana, nii näeb ta kandidaate neutraalselt positsioonilt ja saab keskenduda sellele, mida ja kuidas nad end väljendavad, tunnetada nende sobilikkust meeskonda.

Intervjuul tuleb mõelda läbi küsimused ja saadud vastused. See viib tähelepanu pigem info kogumisele ja analüüsimisele.

Grupitöö muudab otsinguprotsessi efektiivsemaks. Kuna aktiivsed tööotsijad saadavad enamasti oma CV mitmele konkursile, võib tugevaima kandidaadi oma ettevõttesse saamine sõltuda just konkursi korraldamise kiirusest.