"Olen ema ja koduperenaine!" kuulutab moodne mees ilma valehäbita. "Raha teenib meie peres naine," lisab ta uhkelt juurde. Üks sellistest meestest on siin Berliinis mu hea tuttav Robin. Nii ütleb ta küll naljaga pooleks, sest tööl käivad nad naisega tegelikult mõlemad. Kui Robini esimene laps oli kümnekuune, tahtis ta naine tagasi tööle minna ja Robin võttis aastaks lapsepuhkust. Vahepeal sündis perre ka teine laps, ja kui ma teda viimati kohtasin, teatas Robin, et järgmised kaks kuud on ta jälle lapsepuhkusel. Seekord võtsid nad seda naisega koos. Vahelduseks võtavad nad oma kolmeaastase poja ja pooleteistaastase tütre kaasa ja sõidavad Itaaliasse. Nad on seal maja üürinud ja kavatsevad end sealses soojas kevades hästi tunda.
Robini moodi uued aktiivsed isad on need, kes naisega võrdselt lastekasvatamisele pühenduvad. Kui nn vana tüüpi isa hakkas veelgi rohkem ja intensiivsemalt tööle, kui laps sündis, siis uued, vastupidi, mõtlevad tõsiselt, kuidas tööd ja pereelu ühitada. Näiteks töötavad nad viie päeva asemel nädalas kolm päeva või otsivad endale kodus töötamise võimalusi. Lapsed on uuele isale olulised ja nad tahavad neid näha rohkem kui ainult õhtuti või nädalavahetustel. Nagu ütleb Robin, lapsed vajavad armastust, ja ta saab seda oma lastele anda ainult nendega koos olles.
Robin küll kirub, et kes see loll ristis lapsega kodusolemise lapsepuhkuseks. Robin ise ei arva, et tema lapsepuhkusel olemises midagi väga erilist oleks, ja ta ei arva ka, et kõik isad seda tingimata tegema peaksid.
Kui uskuda Saksa ajakirjandust, siis n-ö uusi isasid ongi siin veel suhteliselt vähe, kusagil alla 10 protsendi. Tavaline isa töötab ikka täisajaga, ja tavaliselt teeb veel ka ületunde. Sest meestel olevat pärast lapse sündi puht psühholoogiliselt väga raske vähem töötada, kuna vana roll nõuab pere toitmist. Loota rahateenimises ka naisele, olevat keskmisele mehele võõras. Psühholoogid ütlevad, et pole midagi imestada, kui selline isa lapse kolmeaastaseks saamisel läbi on põlenud.
Isaduse uurijad on ühel meelel, et paljud tööandjad takistavad meestel lastekasvatamisel osalemast. Tihtipeale ei osata midagi peale hakata mehe sooviga võtta lapsepuhkust. Meessoost ülemused arvavad eriti, et piisab paarist vabast päevast pärast lapse sündi. Mehe geenides on aga väidetavalt olemas kõik eeldused lastega toimetulekuks. Mehed reageerivad kehaliselt lapse kisale täpselt samamoodi kui naised - samad on vererõhk, südame löögisagedus ja naha elektrijuhtivus. Mehed on võimelised samamoodi muretsema, kui laps on haige või kuidas lapsel koolis läheb. Ning see, et isa ema ja lapse kõrval vaid toetajarolli omab, on täiesti iganenud arusaamine.
Kui Robin esimest korda lapsega koju jäi, avastas ta enda jaoks nelja punkti seaduse edukaks toimetulekuks.
ÜKS - kui laps nutab, tuleb talle tähelepanu pöörata. Kui laps edasi nutab, siis KAKS - ilmselt on tal vaja mähkmeid vahetada. Kui ikka nutab, siis
KOLM - anna lapsele süüa. Ja kui ikka veel nutab, siis NELI - laps on unine ja tuleb magama panna. Aga Robin õppis ka, et laps nutab sellepärast, et ta igatseb oma ema järele. Või et ta tahab mängida ainult siis, kui isa juures istub - kusjuures lehte lugeda ta samas ei tohi. Ja et vahel laps lihtsalt nutab ja teha pole midagi. Ühe korra lõi Robin suurest vihast köögiukse puruks. Või helistas naisele ja karjus, et miks see kell pool neli pärastlõunal ikka veel tööl on?! Aga üldiselt kõik sujus.
Seotud lood
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.