Nähtamatus on vähemalt fantaasiana alati
olemas olnud. Nähtamatusega on tegemist Richard Wagneri ooperis „Reini kuld”
(Das Rheingold), H.G. Wellsil on teos „Nähtamatu mees”. Harry Potterist ei hakka
parem rääkimagi.
Füüsikaseadused nähtamatust ei välista ja viimaste aastate edusammud viitavad sellele, et peagi võivad inimeste käsutuses olla vahendid, et objekte nähtamatuks muuta.
Viimastel aastatel on ridamisi tulnud teateid erinevatest eksperimentaalsetest võimalustest, kuidas toota materjale, mis võimaldaksid muuta objekte nähtamatuks. Materjali endani jõuti 2006. aastal. Nähtamatuks tegevaid katteid nimetatakse metamaterjalideks ning nad suunavad valguse ümber objekti. Esimesed katsed tehti mikroskoopiliste objektidega ning mikrolainetega.
Esialgu oldi arvamusel, et katsed nähtava valgusega on väga raske väljakutse, kuid juba mullu saadi ka sellega hakkama. Esialgu küll vaid kahemõõtmelise objektiga ning mikromeetrites mõõdetavas skaalas. Tõsi, plaan ehitada tõesti praktiliselt kasutatavaid nähtamatuks muutvaid katteid jääb hetkel veel tõsiseks inseneriteaduse väljakutseks.
Kogu sarja lugemist alusta siit:
Täheuuringud