Nädal Raul Veede pilgu läbi

Ootamatult selgus, et Eestil on kaks rahandusministrit. Mis aga veel põnevam: mõlema nimi on Ivari Padar. Arvatavasti on nad vennad või siis vähemalt nõod.

Üks, muheda maamehe olekuga, naeratab rahvale: riik peab oma kulusid kokku hoidma, mitte laristama, nagu süda lustib. Jooksvaid kulusid tuleb piirata ja fiktiivsed riigiametnikud lahti lasta.

Teine, karmid päikseprillid ees, keerab aga ettevõtjale lambi näkku, surub sõrmed julmalt tulumaksusahtli vahele ning kustutab teise käe vastu Euroopa tõukefondide kasutamata rahast keeratud sigareti, nii et vaadatagi on valus.

Ainult et kuidas neil kahel väliselt vahet teha?

Kunagises toredas komöödiafilmis "Ultra-High Frequency" tehti barbar Conanist raamatukoguhoidja Conan. Kes raamatuid rikkus või tagastamisega hiljaks jäi, leidis kiire ja õiglase karistuse suure kahekäemõõga läbi.

Eestis Conanit ei tunta, küll aga märatseb meie kultuuritempleis raamatukoguhoidja Julianus. Kel seni on õnnestunud SMS-laenudest hoiduda, surutakse jõuga 72protsendise aastaintressi alla.

Ja õige ka: raamatuid tuleb hoida. Isegi kui raamatukogul omast arust endise barbariga enam midagi pistmist pole.

Põllumeeste Kogu upitas taas ninakese üle uudiskünnise: sedapuhku kündmise-külvamise asemel tegelevad põllumehed juba aastaid hoopis sellise kokku-lahku kolimisega, millist kõmulehtedest võib lugeda teisejärguliste popstaaride kohta.

Sedapuhku ei liitu nad juba kolmandat või neljandat korda IRLiga.

Põhjus? Peapõllumeestele anti IRLi juhatuses küll kohad, kuid mitte hääleõigust.

Kui pruut juba ammu muud peale altari eest ärajooksmise ei teegi, mõni ime siis, et ta isa lauda ei kutsuta.