Võlg on võõra oma, ütleb vanarahva tarkus.
Kas on võla tähendus muutunud või on võlgu elamine muutunud kohustuslikuks, kuid
kindlasti tundub olevat lausa häbiasi arveid enne tähtaega tasuda, kirjutas
aripaev.ee-le saadetud kommentaaris krediidihaldusfirma Kreedix OÜ juhataja
Marie Rosin.
Kohati jääb arusaamatuks, milleks üldse on arvetel koht maksetähtaeg. Ei tahaks siinkohal liiga teha korrektsetele raamatupidajatele ja nõudlikele firmajuhtidele, aga järjest rohkem ja rohkem ettevõtteid on astunud ja astumas sellele karusellile, kus kõik on kõigile võlgu. Mõnikord isegi endile aru andmata, et sellelt mahasaamine on juba ülikeeruline, kohati lausa võimatu.
Krediidisaamiseks on enamasti kõigil targematel ettevõtetel sisse viidud lepingud, kus on kenasti ära määratletud tingimused ja kohustused. Samas ei ole harv müüa lihtsalt arvega ja määrata seal maksetähtaeg. Karmiks muutub asi siis, kui on maksetähtaeg käes, raha laekunud ei ole, kontaktiks antud telefoni keegi vastu ei võta ja koostatud arvele ei olegi ostja poolt allkirja võetud. Palju probleeme oleks olemata, kui enne müüki leitakse see mõni minut, et natuke ostja taustaga tegeleda.
Kui telefonid vaikivad, kirjadele ei reageerita otsitakse järgmist väljapääsu
Väljapääsuks püütakse kasutada inkassot, kuna endil aega napib ja emotsioonid on ka üle pea kokku löönud, aga raha on ju vaja kätte saada, sest juba koputavad uksele oma hankijad, kes samuti oma raha tahavad. Iga võlanõudja on kindlasti inkassosse pöördumise eel valikuid tehes kaalunud, missugust inkassofirmat kasutada, lootnud sellele, et mida suurem nõudja, seda parem. Ega suureks ju muidu ei saada, peab ikka hea olema. Fakt, et suureks on saadud hulginõuete nõudmisel ja ka tihti jäigas suhtumises viivistesse ning sissenõudmiskuludesse, ei pruugi üldlevinud teave olla.
Inkassofirmad on loodud kiiresti kasumit teenima ja selle saamiseks ei valita tihti vahendeid. Lausa legendideks saanud kõiksugused sms-laenud, mille omanikeringis on alati mõni inkassofirma või selle omanik. On loomulik, et iga allahindlus vähendab ju oma rahakotti tuntavalt, pole kasulik olla mõistev ja võlglase ärakuulamine on liigne luksus, mis ainult telefoniarvet suurendab ning kallist aega raiskab.Inkassomentaliteeti on juba kaua aega kujundanud monopoolse seisundi saavutanud suured inkassofirmad, mis tänu oma suurusele on minetanud igasuguse inimlikkuse ja mõistvuse. Inkassosse suhtutakse taunivalt, sellest räägitakse ulme ja õuduslugusid.Hulginõuete menetluses on aga oht kaotada inimlikkus ja kogu tegevus kulgeb kui konveieril. Pole aega kuulata, nii satuvad kohtusse tihti ka nõuded, millel polegi alust, mida oleks saanud vältida. Samas on see ka inkassokliendi vastu pahatahtlik, kohtukulud on klient kandnud, kuid neid on ta kandma pandud inkasso ebapädeva või sagedamini liiga kiirete otsuste tõttu.Samuti on tihti levinud arusaam, et inkassosse andmine lõpetab kliendisuhted. Jäiga ja kasuahne menetluse korral see ka kindlasti nii on. Kuid aga osata kuulata võlglast, kes siiski on ka ainult inimene ja hoiduda emotsioonidest, on koostöö garanteeritud.Võlanõudjaks on enamasti ettevõtja, kes tänu sellele mittelaekumisele on muutunud ka ise võlgnikuks mitme teise võlanõudja ees. Tihti on ta lihtsalt fakti ees, kas ühineda huntidega või saada praeks.Oma klientidest lugupidavad firmajuhid on jõudnud arusaamale, et parima tulemuse saavutamiseks on kasulikum ja ka tervislikum kasutada oma partnerina krediidihaldusfirmat. Raisata oma päevast suur osa, et tuletada oma klientidele meelde maksetähtaegu on tõeliselt kulukas, kuid ilma milleta peatuvad jällegi rahavood ja see on veelgi kulukam. Mida teha siis võlgade kättesaamiseks?
Inkasso – hirmuunenägu või krediidinõustamine – koostöö ja kokkulepped
Mis vahe neil on? Inkassofirma poolt võlanõudmistest on igal oma arusaam, kogemus või oma arvamus. Neid ei hakka siin kummutama ja ei tahakski, kuna enamasti on need negatiivsed ja tuginevad kogemustele.Krediidihalduses seevastu on võlglaste ja võlanõudjate vaheliste kommunikatsiooniprobleemide maandaja. Ei tee nemadki tasuta tööd, kuid prioriteedid on teised: esmajärjekorras võlausaldajale võimalikult kiiresti raha tagasi toomine. kokkulepete ja vahendite leidmine võlglasele. Krediidihaldus, mis algab meeldetuletusteenusest, millest loomuliku jätkuna mittelaekumiste puhul järgneb inkassomenetlus,. Inkassomenetluseks ei tahakski seda nimetada, kuna tegemist on siiski väljapääsude leidmistega maksegraafikute näol ja kokkulepete sõlmimine. Tavapärases nõudes on siinjuures viiviseks 11% aastas, mida igagi majandusega kokkupuutunud inimene aktsepteerib, sest mittemaksmine tähtaegselt on muutnud raha sellevõrra odavamaks. Lisaks tuleb võlgnikul tasuda menetluskulu, mis tekkis tema õigeaegse mittetasumise tõttu abi otsimisega ja lisatööga. Menetluskulude kohta esitatakse korrektne arve. Inkasso, kui omamoodi kole karistusvahend, on oma aja ära elanud. Nende meeletud inkassokulud ja räiged viiviste nõuded, mis vahel põhisumma isegi 3-4 korra ületavad, on esiteks ebamõistlikud ja teiseks ka ebatervislikud. Jääb arusaamatuks, et nende nõuete peale veel keegi on valmis tasuma.Mitte mingisuguseid muid meetmeid peale kirjutamise ja helistamise ning maksehäireregistrisse üles panemise neil kasutada ei ole. Maksehäireregister on ainus koht, mis võib ära rikkuda nii mõnegi tehingu. Kuid järjest enam on kuulda, et teatud inkassofirmade registrites olemist eriti tõsiselt ei võeta, kuna nad sinna võlglasi väga kergekäeliselt loobivad, selgitamata välja eelnevalt nõude õiguslikku alust.Meeletute viiviste ja sissenõudekuludega inkassonõuete puhul on soe soovitus, laske need kohtusse minna. Kohtus ei saa keegi nõuda teilt üle põhisumma viivist. Loomulikult tasub enne oma lepingut lugeda, millele võlgnevus põhineb, kas on lepingurikkumises trahvid, intressid j.m. Samuti tuleb meeles pidada, et kohtukulud tasub kaotaja pool.Parim soovitus, mis siin juures anda, kui saate võlanõude ja ei ole sellega nõus, mis iganes see põhjus ka ei oleks, pöörduge krediidihaldusfirmade poole, nad ei ole nii kallid kui advokaadid, kui head ja pädevat nõu saate kindlasti.
Seotud lood
Intrum Justitia tegevjuht Ivar Tammemäe
ütles, et inkassofirmadel on praegu kiired ajad, mida ühest küljest mõjutab
krediidiandjate arvu kasv ning teisest jahtunud majandus.
Ärimees Rein Kilgi sõnul hilines ta maksude
maksmisega kolm päeva, kuid on muidu hea maksumaksja, kuna tasub 140 miljonit
krooni makse aastas.
Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar
Hundimägi ja seminaride ja konverentside osakonna juht Piret Paabusk rääkisid
saates "Terevisioon", et uuringust selgus, et enim petab
koostööpartner.
ASi Kalev juhataja Oliver
Kruuda kommenteeris aripaev.ee-le vaidlust vee-ettevõtte Elvesoga
sõnadega "loll ei ole see, kes küsib, vaid see, kes maksab". Elveso esitas
trahvinõude 19 miljonile kroonile, mille AS Kalev vaidlustas.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.