Soome kosmoloogi Mauri Valtoneni juhtimisel
tehtud töö tulemina ennustati täpselt kauge galaktika keskmes asuva kvasari
valgusvälgatust - sel moel saadi kaudset kinnitust gravitatsioonilainete
olemasolule, kirjutas fyysika.ee Nature vahendusel.
Kvasar OJ287 on üks väga põnev ja äärmuslik vaatlusobjekt. Kaheteistaastase perioodiga kiirgab ta ilmaruumi kaks võimsat valgussähvatust.
Tõenäoliselt on tegemist süsteemiga, kus 17 miljardi Päikese massiga musta augu ümber tiirleb temast umbkaudu 200 korda kergem must auk, mis tiirlemisperioodi jooksul kahel korral läbistab massiivsemat musta auku ümbritseva harilikust ainest akretsiooniketta.
Viimases tekkivad ägedad turbulentsid kütavad aine tohutult kuumaks ja põhjustavadki valguspurskeid. Neid on vaadeldud juba 19. sajandi lõpus, ent täpsed ülestähendused algasid 1983 aastal.
2007 aasta alguseks kogunes tarvilik hulk teavet, et arvutada teoreetiliselt järgmise sähvatuse aeg. Rehkenduse aluseks võeti üldrelatiivsusteooria järeldusi järgivad Kepleri seadused. Niimoodi ennustati purske toimumise ajaks 13. september 2007, mil vaatlus teadlaste töö ka tõhusaks tunnistas. Ennustuse paikapidavus oli ka kaudseks tõenduseks gravitatsioonilainete olemasolule, kuivõrd teoreetiline mudel võttis arvesse gravitatsioonikiirgusega kaasneva energiakao. Ilma selleta toimunuks kiirguspurse 20 päeva hiljem.
Seotud lood
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.