"Kui varem oli aiaomanik lakkamatult rakkes, pügas muru ja lõikas roose, siis nüüd aias eelkõige puhatakse. Grillitakse, tehakse süüa, suheldakse," kinnitab mitmete aiandusalaste raamatute autor Dorothée Waechter. See ei tähenda muidugi, et aiast oleks saanud lihtsalt kuliss, et taimed pole enam olulised.
"Nad peavad olema lihtsalt hooldatavad. Põhimõte on, et oleks ilus, aga et ei peaks palju tööd tegema. Teatud lilleaktsendid aias on igati omal kohal," täpsustab Waechter. Mugavuse taotlusest tulenevalt on aretatud näiteks ka murusordid, mis kasvavad aeglaselt ning mida tuleb tänu sellele vähem pügada ja mis tekitavad ka vähem komposti.
Berliini aiad on vähenõudlikud selles mõttes, et taimestik on seatud nii, et aiaomanikul võimalikult vähe tööd oleks. Raha seevastu kokku ei hoita - aiateed peavad olema väärtuslikust kivimist, taimed eksootilised ja korralikult pügatud. Aedade planeerimise, ehituse ja hooldusega tegeleval Berliini firmal Gärtnerhof GmbH andmetel võib viimasel ajal Berliini aiaomanike seas täheldada trendi osta oma aeda puukoolis kindla vormi järgi kujundatud puid ja põõsaid. Järjest rohkem lähevad moodi ka bonsaid.
Gärtnerhofi aednik Marian Sommer kinnitab, et ühel korralikul Berliini aial peab olema kindel struktuur. Seetõttu pööratakse suurt rõhku piire loovatele aiateedele ja kiviaedadele. Eriti just viimastele - kui veel viimase ajani piirati peenraid puitbarjääridega, siis nüüd tellitakse üha rohkem kivimüüre. Selleks sobib hästi looduslik liivakivi. Lõunamaised materjalid nagu marmor, mida samuti aias näha soovitakse, siiski Saksamaa ilmastikuga ei sobi.
Läbi aegade on moes olnud puidust terrassid. Samuti ei puudu ühestki aiast korralikult hooldatud muruplats ja võõraid pilke varjav hekk - näiteks kas külmakindlast bambusest, lumepall, rododendron, sirel või kuldvihm. Suured puud, kui võimalik. Mida vähem aiaga tööd on, seda parem.
Kui rääkida aga sellest, mis pigem trend ei ole, siis ütleb Marian Sommer, et populaarsust on kaotamas väikesed aiatiigid. Kui üldse veekogu tehakse, siis nii suur, et selles saab korralikult ujuda.
Aias käivale elule on suunatud ka aiaplaneering: valgustus, veevarustussüsteemid ja mööbel. Ikka jälle põhimõttel, et oleks mugav - et aed kastaks end ise ning et valgustus lülituks sisse ja välja vastavalt vajadusele ning et mööbel oleks vastupidav ilmastikutingimustele.
Omaette suur trend on Waechteri sõnul seoses aia saamisega eluruumiks ka heaoluaedade tekkimine. Joogat ei tehta enam umbses toanurgas, vaid selleks spetsiaalselt kujundatud aiasopis. Heaolunurga juurde kuulub ühtlasi ka aiadušš, või kui ruumi on rohkem, ka bassein või väike ujumistiik. Heaolunurga veesüsteeme pole vaja eraldi aiaarhitektilt spetsiaalselt tellida, on firmasid, mis pakuvad lahendusi nii aiaduši kui ka ujumistiigi paigaldamiseks.
Aedviljakasvatus on kolinud pottidesse. Aretatud on spetsiaalsed kiireltkasvavad potitomati, -kurgi ja -suvikõrvitsasordid.
Seotud lood
Uue sarja esimene saade!
Elisa Eesti juht Andrus Hiiepuu rõhutab uhiuues sarjas “Juhtides tulevikku”, et suurfirmad liiguvad kestlikkuse suunas ja sellega kujundatakse ümber tööstusharud. Kes pole sellega kaasas, jääb lihtsalt maha.