Keskerakond surus läbi poliitilise kõrghoone

Kui kümme Tallinna kõrghoonete piirkonda kujunesid ajapikku linnaametnike tööviljana, siis üheteistkümnes neist - Tallinna Farmaatsiatehase Tondi 33 kinnistu jaoks loodud ala - lülitati planeeringusse poliitilise survena selle aasta märtsis. Farmaatsiatehas kuulub Läti börsifirmale Grindeks, mille Tallinna kinnistuga tegeleb 1000 töötajaga ettevõtte suuromanik Kirovs Lipmans isiklikult.

Edgar Savisaare poolt Äripäeva küsimustele vastajaks delegeeritud Taavi Aas ei mäleta, kas ta on Grindeksi suuromaniku Kirovs Lipmansiga kohtunud, ja põikleb kõrvale küsimusest, kas Kirovs Lipmans on Keskerakonda või sellega seotud organisatsioone toetanud.

"Kui Äripäeva kasutuses on veenvaid tõendeid, et antud linnaehitusliku probleemi lahendamisel on keegi kaldunud kõrvale menetluskorrast ning taotlenud positiivsete otsuste eest eeliseid või tulu, siis tuleb sellest teatada uurimisorganitele. Kuriteo varjamine on samuti klassifitseeritav kuriteona," vastas Tallinna abilinnapea Taavi Aas küsimusele, kas Lipmans on toetanud Tallinna linnavalitsuse või Keskerakonnaga seotud isikud või institutsioone antud sammu eest.

Keskerakondlikul linnavalitsusel läks nii Jüri Ratase kui ka Edgar Savisaare eestvedamisel sisuliselt kaks aastat, et Tondi piirkond planeeringusse saada. Kõigepealt tuli Kristiine linnaosavalitsuse halduskogu otsust muutma panna ja seejärel linna tipp-planeerijad Ike Volkov ja Endrik Mänd suukorvistada. Hilisem planeeringusse lisamine jättis omakorda ära mitmed ebameeldivad arutelud ja kooskõlastamised.

Veel 2005. aasta juunis oli Kristiine linnaosavalitsuse halduskogu ühel seisukohal: Kristiine on aedlinn ja sinna kõrghoonete planeerimine pole mõeldav!

Mingil põhjusel see arusaam pooleteise aastaga muutus ja 2006. aasta viimastel päevadel saatis Kristiine linnaosa vanem Mihhail Korb abilinnapea Kalev Kallole ettepaneku lülitada lätlastele kuuluva Tallinna farmaatsiatehase krunt kümne kõrghoonete piirkonna sekka. See oli ajal, kui iga lugupeetud arendaja soovis endast maamärki maha jätta ning kõrghoonete rajamiseks tuli soove uksest ja aknast sisse. Enamik neist said aga eitava vastuse.

Eelmise linnaplaneerimise ameti juhi Ike Volkovi seisukoht Kristiine halduskogu soovitusele Tondi 33 planeeringusse lülitada oli 2006. aasta lõpus ühene: kõrghooneid antud piirkonda ei saa mitte kuidagi toetada. Sellise seisukoha peale ärkas 2006. aasta viimastel päevadel ka linnapea Jüri Ratas, kes päris Volkovilt nõuniku kaudu Tondi 33 kinnistu asjus aru.

Volkov delegeeris vastajaks Endrik Mändi. Vastus oli ühene: mingisugusest kõrghoonetest Tondi 33 ei saa juttugi olla, kuna ala ei vasta kõrghoonete rajamise kriteeriumitele.

Siiski suruti see linnavalituse tungival soovil planeeringusse.

"Arutasime abilinnapeaga (Taavi Aas - toim), mis on linnavalitsuse seisukoht ühe kohustusliku kooskõlastava ametkonna (linnaplaneerimise amet - toim) negatiivse seisukoha suhtes ja linnavalitsus leidis, et parem on, kui selliseid negatiivseid seisukohti ei ole ja linna ei kahjusta see, kui antud juhul tulla linnaosavalitsusele vastu, kellelt tuli soov näha ala teemaplaneeringus," kommenteeris praegu Tallinna peaarhitekti ametit pidav Mänd eelmisel nädalal.

Sellele, et Tallinna Farmaatsiatehase maa-ala nimetati kõrghoonete piirkonnaks poliitilise surve tulemusena, viitab ka tõik, et seda otsust tehes mindi Tallinna linnavalitsuses mööda kõrghoonete rajamise ühest olulisest tingimusest.

Kõrghoonete rajamise eelduseks on hoone paiknemine suurte magistraaltänavate ristumiskohas. See nõue esitatakse seetõttu, et ei tekiks probleeme transpordi ja liikluse korraldamisega.

Nimetatud kriteeriumist möödaminekuks tegi linnavalitsus täiendava analüüsi ja leidis, et kuigi suurte magistraalide ristumist Tondi kõrghoonete piirkonnas ei ole, võib magistraalide ristumisena käsitleda ka trammi lõpp-peatust ja läheduses asuvat rongipeatust.

Linnavalitsusest lahkunud, aga siiski Tallinna tellimusel mõningasi arhitektuurilisi töid tegev Ike Volkov on endiselt arvamusel, et ala on problemaatiline, kuigi avalikult rääkides ta piirkonda kõrghooneid ei välista.

"Küsimus on selles, et ala on tupik, Kristiine keskusest väljas ja raudtee ääres, kus ümberringi on eramaad ja kuhu on keeruline liiklust korraldada. Tekib küsimus, miks just sinna? Tallinn ei ole nii suur, et Manhattaneid peaks igale poole tekkima. Aga kui suudetakse põhjendada ja liiklust korraldada, siis võib asja kaaluda," ütles Volkov.

Linnavalitsus surus poliitilise tahtmise läbi hoolimata sellest, et ka järgnevad instantsid juhtisid tähelepanu Tondi piirkonna sobimatusele.

Farmaatsiatehase juht Raivo Unt sai nõusoleku lennuametist, et lennuliikluse seisukohast võib kõrghoone maksimaalne kõrgus olla 98 meetrit merepinnast.

"Juhime teie tähelepanu, et nimetatud kinnistu ei asu üheski teemaplaneeringuga "Kõrghoonete paiknemine Tallinnas" kaetud kõrghoonete piirkonnas," hoiatas aga kirja lõpus lennuameti juht Koit Kaskel.

Farmaatsiatehase juht Raivo Unt juhib enda sõnul puhtalt ravimitootmist. "Kinnisvarategevus on emaettevõtte ja suuromaniku pärusmaa. Mina ei oska midagi kommenteerida. Meie tegeleme tootmisega," ütles Unt. Selle kohta, kuidas ala viimasel hetkel teemaplaneeringusse olenemata ametnike vastuseisust lülitati, ei osanud Unt mitte midagi arvata.

Grindeksi nõukogu esimehe Kirovs Lipmansiga ei õnnestunud Äripäeval ühendust saada. Äripäeva kasutuses olevale mobiilinumbril ei vastatud ning Grindeksi pressiosakonnast pakuti võimalust intervjuuks alles mai lõpus, kuna Lipmans viibib parajasti Kanadas.

Farmaatsiatehase kõrghoonete edasine saatus pole veel teada. Omanikud on 25korruseliste kõrghoonete esialgsed eskiisid juba esitanud, aga need ei arvestanud naabritega ja seega ei ole võimalik nendega edasi minna. Farmaatsiatehase juhi Raivo Unti sõnul tegeleb emafirma Grindeks praegu koostöös arhitektidega uue lahenduse väljatöötamisega.

Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd ei välista võimalust, et Tondile kõrghoonet aga üldsegi ei tule. "Teemaplaneering ei too kaasa kahjulikke mõjusid linnale, kuna detailplaneeringu menetluse käigus on võimalik kõikidele küsimustele täiendavat tähelepanu pöörata ja vastavaid kokkuleppeid sõlmida. Kui neid kokkuleppeid ei saavutata nii ümbritsevate maaomanike kui ka linna ja arendajate vahel, siis jääb kõrghoonete võimalus realiseerimata," ütles Mänd.

Tallinna Farmaatsiatehase tootmine kolib aga Tallinna linnavalitsuse ettevõtlusametile kuuluvasse Lasnamäe tööstusparki. Ettevõte omandas 2006. aastal tööstuspargi hoonestusõiguse ja 2007. aastal alustati projekteerimisega.