Autolivi kommunikatsioonijuht Mats Ödman ei
arva, et Norma oleks suurosanikule laenu andes väikeaktsionäridele liiga
teinud.
„Meil ei ole laenu kui sellist vaja. Mis laenu te mõtlete?“ ei mõistnud Ödman aripaev.ee küsimust, miks on Norma suuraktsionär Autolivile soodsalt suure summa laenuks andnud.
Veidi tausta uurides ütle Ödman, et 462 miljonit krooni, mille Norma on Autolivi käsutusse andnud, kujutab üht osa Rootsi kontserni tütarettevõtete ühiskassast.
„Meil on kõikide tütarettevõtete jaoks olemas ühiskassa ja Normal on selles oma osa. Norma on meil selles mõttes teistsugune tütarettevõte, et neil on olemas ka oma eraldatud kassa. Seega on osa nende rahast ühiskassas eurodes ja osa omas kassas kroonides,“ selgitas Ödman.
Autolivi esindaja sõnul on Norma eurodes oleva summa andnud emaettevõttesse, et seda võimalikult hästi ära kasutada. Summa pealt maksab Autoliv Normale turu tingimustele vastavat intressi.
Küsimusele, milleks grupi sees selliselt raha hoida, vastas Ödman: „Me suudame nii raha grupisiseselt madalamate kuludega hallata. Kui meil on tütarettevõtted Saksamaal, Belgias, Jaapanis ja mujal, kokku 30 riigis, siis ei ole raha investeerimiseks vaja igas riigis eraldi inimesi, vaid oleme selleks mõned inimesed koondanud ühte kohta. See on justkui ettevõttesisene pank.“
Ödman selgitas veel, et siin võib makstav intress tunduda liiga väike. Ta tuletas aga meelde, et tegemist on eurodega, mille laenuintressid on tunduvalt madalamad kui kroonilaenudel.
Norma väikeinvestorite „mässu“ kommenteerides tunnistas mees, et ei tea kõiki siinsete sündmuste detaile, kuid avaldas veendumust, et Norma nõukogu teeb otsuseid firma huvidest lähtuvalt.
„Eks need otsused on Norma nõukogu teha. Olen kindel, et kõik otsused tehakse kasumlikkust silmas pidades. Väikeaktsionäridel on oma õigused ja arvamused, aga seda ma pigem ei kommenteeriks,“ sõnas ta.
Seotud lood
Norma oli 2007. aasta lõpus andnud oma
emafirmale Autoliv 4,8-5,3% intressiga 462 miljonit krooni laenu.
Barclay hotelli omanik ning Norma
eraisikust väikeaktsionär Urmas Uustal ütles aripaev.ee-le, et see, mida Norma
praegu teeb, on võrreldav finantskuriteoga.
Norma väikeaktsionärid tegid ettepaneku
täiendada Norma aktsionäride üldkoosoleku päevakorda ning tahavad, et Norma
suuromanikud ostaks neilt aktsiaid tagasi turuhinnast tunduvalt suurema hinnaga.
Eile tuli teade, et Norma aktsionärid, kes
esindavad vähemalt 1/10 Norma aktsiatest, soovivad uut päevakorrapunkti
aktsionäride üldkoosolekule.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.