• OMX Baltic0,48%272,92
  • OMX Riga0,14%875,54
  • OMX Tallinn1,23%1 760,42
  • OMX Vilnius−0,04%1 049,21
  • S&P 5000,74%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,32%8 140,74
  • Nikkei 2250,34%39 515,36
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,65
  • OMX Baltic0,48%272,92
  • OMX Riga0,14%875,54
  • OMX Tallinn1,23%1 760,42
  • OMX Vilnius−0,04%1 049,21
  • S&P 5000,74%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,32%8 140,74
  • Nikkei 2250,34%39 515,36
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,65
  • 12.05.08, 17:47
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ministeerium tahab austraallastelt täpsustusi

Austraalia omanike tütarfirma OÜ Balti Kaevandused ja Uuringud tahab saada keskkonnaministeeriumilt uuringuluba, et teha kindlaks metallide sisaldus Virumaal ligikaudu 100 000 hektari suurusel alal. Ministeerium soovitab ettevõttel uuringutaotlusi täiendada ja täpsustada.
“Üldgeoloogiliste uurimistööde puhul on tegu n-ö esimeste luureandmete kogumisega,“ selgitas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. “Kui ettevõte leiab esmaste uurimistööde käigus huvipakkuvas koguses metallisisaldusi, siis tuleb tal läbi viia põhjalikumad geoloogilised uuringud ja täpsustada piirkonnad, kus ta soovib alustada kaevandamist.”
Keskkonnaminister hindab OÜ Balti Kaevandused ja Uuringud ettevõtmist ühest küljest positiivseks. “Eesti riik saaks tänu neile uuringutele täielikuma ülevaate metallide sisalduse kohta maapõues,” märkis Tamkivi. “Teisalt aga muudab nii ulatuslik huvi just Virumaa maavarade vastu meid väga murelikuks, sest seda kanti on kaevanduste ja karjääridega juba tublisti räsitud.”
Keskkonnaministeerium on OÜ Balti Kaevandused ja Uuringud taotlustega tutvunud, kuid ei ole üldgeoloogilisteks uurimistöödeks luba andnud. “Osa taotlusi vajab täpsustamist, mis tähendab, et ettevõttel tuleb need uuesti vormistada ja ministeeriumile esitada,” ütles keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogiaosakonna juhataja Rein Raudsep. “Näiteks vajab korrigeerimist uuringuruumide pindala. Samuti jääb taotletavatele uuringualadele looduskaitseobjekte, teid, raudtee, gaasitrasse, elektriliine, maaparandussüsteeme ja vääriselupaiku, mis uuringuid kitsendavad või keelavad,” loetles ta.
Balti Kaevandused ja Uuringud soovib saada teavet raua, molübdeeni, vase, plii, tsingi, nikli, uraani, vanaadiumi, kulla, hõbeda ja plaatina sisalduse kohta maapõues (esmajoones diktüoneemakildas). Uuringutega soovitakse hõlmata nii Toila, Vaivara, Jõhvi, Illuka, Haljala, Sõmeru, Vihula ja Viru-Nigula valda. Kokku soovitakse puurida kuni 500 puurauku kuni 60meetrise sügavusega, kuid vajadusel puuritakse kuni 250-500 meetri sügavusele. Lisaks puurimisele on kavas teisigi geofüüsikalisi töid, samuti töötatakse läbi varem neis piirkondades tehtud uuringute tulemused.
Kokku on Austraalia päritolu Monaro Miningu tütarfirma OÜ Balti Kaevandused ja Uuringud esitanud kümme taotlust 100 000 hektari suuruse ala uurimiseks. Keskkonnaministeerium on uuringuloa taotlustele vastanud soovitusega neid täiendada ja ootab oma väidetele vastust kuu aja jooksul.

Seotud lood

Uudised
  • 13.04.07, 18:24
Ida-Viru keemiafirmadel on raske töötajaid leida
Majanduskasv on Ida-Virumaal tekitanud uue probleemi: keemiaettevõtetel on raske töötajaid leida, kirjutab Põhjarannik.
Uudised
  • 18.04.08, 19:18
Austraalia firma tahab Eestis kulda otsida
Austraalia kaevandusfirma tütarettevõte esitas taotluse Põhja-Eestist kulla, uraani ja muude metallide otsimiseks.
Uudised
  • 09.10.07, 11:32
Toila Spa suuromanik: Ida-Virumaalgi tuleb hakata maksma Tallinna palka
Toila Spa hotelli suuromanik Sulev Reelo rääkis Kroonikas tööjõuturust ja hetkeolukorrast palgaturul.
  • ST
Sisuturundus
  • 29.10.24, 12:03
ABB ärijuht: Eestil on tugeva tööstusriigi maine
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele