ASi Maag Grupp tegevjuht Margit Talts
kinnitas aripaev.ee-le, et veterinaaramet teeb neile ettekirjutuse seoses
Loo lasteaia salmonelloosipuhanguga.
„Teame, et ettekirjutus on tulemas. Praegu koostame ise kirja klientidele, et veel poodides olev kanaliha tagasi kutsuda. Niipea, kui eelmisel nädalal saime Postimehest teada sellest juhtumist, peatasime konkreetse partii müügi,“ lisas ta.
Taltsi andmetel on laos veel 710 kilo Leedu kanaliha. Kokku oli 6. märtsil saabunud partii maht 5 tonni. „Kuna kaebusi rohkem ei ole, näitab, et kliendid on kanaliha korralikult kuumtöödelnud,“ sõnas Talts ning kinnitas, et nemad on veterinaarametilt vajalikud load saanud ja kanaliha hoiti nõutud tingimustel.
„Teavitasime ka Nematekase tehast, kus konkreetne supikana tuli ja ka nemad uurivad,“ lisas ta. Samast tehasest Maag sel aastal rohkem kaupa tellinud ei ole.
Kahjude suurust Talts hetkel hinnata ei osanud. „See sõltub sellest, palju kanaliha tagasi tuleb. Loomulikult on halb ka negatiivne tagasiside,“ lisas ta.
Salmonelloosipuhang algas Loo lastaias üle-eelmise nädala reedel. Esimesed haigestunud lapsed kaebasid kohalikule perearstile palavikku, kõhulahtisust ja oksendamist.
Ühtekokku kahtlustab tervisekaitseinspektsioon salmonelloosi 83 inimesel, kellest enamik on lapsed.
Salmonelloos on salmonella bakteri tekitatud soolenakkus. Haigusnähud ilmnevad enamasti 12-36 tundi pärast nakatumist, harvem 6-72 tunni möödudes. Täheldada võib palavikku, kõhulahtisust, kõhuvalu, iiveldust ja oksendamist.
Seotud lood
Eestimaine lihatoodete valmistaja Wõro müüs
aprillis ja mais ligi 230 tonni suvetooteid, aastataguse ajaga võrreldes kasvas
müük 15 protsenti.
Veterinaar- ja toiduameti (VTA) peadirektor
Ago Pärtel kommenteeris Loo lasteaia salmonelloosipuhanguga seoses, et nad
on palunud Leedu kolleegidel probleemi põhjust uurida ning ka ELi
liikmesriike teavitatakse juhtumist.
Maag Grupi andmetel
pole kaubandusvõrgus müüdav Leedu kanaliha ja kanalihatooted seotud
salmonelloosi juhtumiga Loo lasteaias, salmonelloosipuhangu
vallandanud bakter jõudis inimesteni ilmselt lihaga kokku
puutunud pindadelt.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.