Tallinna tänavad paranevad kuid vajavad veel miljard

Uskumatu, kuid just seda näitavad Teede Tehnokeskuse tehtud mõõtmised.

Tallinna linnavalitsuse tellimusel tehtud mõõtmiste kohaselt on pealinnas teekatte tasasus isegi rahvusvaheliste standardite järgi hea ning kui 2005. aastal oli roopa sügavus keskmiselt 16,3 mm, siis eelmisel aastal veel vaid 10 mm.

Heaks loetakse ka Tallinna teede suhteliselt korralikku kandevõimet - nõrk on see vaid kümnendikul magistraalteede koguarvust. Ning nagu ütleb Teede Tehnokeskuse projektijuht Tiit Kaal, on Tartu teede olukord palju hullem.

Tulenevalt liiklussagedusest ja lagunemisastmest tuleks esmajärjekorras remontida Rävala puiestee, Peterburi tee, Gonsiori ja Sõle tänavad ning Paldiski maantee, teeb Teede Tehnokeskus ettepaneku.

Nimetatud teelõigud vajavad 1500kroonise ruutmeetrimaksumusega kapitaalremonti. Kalkulatsioonid on tehtud tingimusel, et eelarvepiirangut ei ole ning prioriteedid on reastatud vastavalt majanduslikule tasuvusele - ehk siis aasta keskmisele ööpäevasele liiklussagedusele.

"Tarkvaraprogramm koostab nimekirja selle alusel, kui mõistlik ning mis ajal mingit tööd teha on. Näiteks on terve rida lõike, mis tuleks korda teha võimalikult kiiresti, aastatel 2008-2009," selgitab Kaal arvestuse koostamise printsiipi lähemalt.

"Aastaisse 2012-2014 on jäetud lõigud, mida praegu veel remontida ei tasu - nende puhul on mõistlik mõni aasta oodata, kuni teekatte seisund on piisavalt halb või kuni liiklus on kasvanud piisavalt suureks," ütleb Kaal.

Teede Tehnokeskuse hinnangul peaks lähimate aastate kalleim projekt magistraalteede osas olema Peterburi tee remont, mis maksaks ligikaudu 192,5 miljonit krooni.

Teede remondi kogusumma aastani 2014 ulatuks aga ligi 800 miljoni kroonini.

Tallinna kommunaalameti juhataja Ain Valdmanni sõnul need summad sinnakanti tõenäoliselt ka ulatuvad, ka tehniliselt on need plaanid tema sõnul täiesti tehtavad. Uus pikaajaline Tallinna teedevõrgu arengukava on praegu ootel. Milline selle sisu tuleb, sõltub Valdmanni hinnangul Euroopa Liidu fondidest saadavast abist ja sellest, milliseks kujunevad sellest tulenevalt linna rahalised võimalused teiste teede remontimiseks.

Valdmann lisab, et lisaks magistraalteedele tuleb remontida ka kõnniteid ja kvartalisiseseid teid, milleks kuluks 90 miljonit krooni.