Rootslased kaotavad väikevõlad registrist

Swedbank ja krediidiinfot jagav firma UC on uuenduse vastu väga kriitiliselt meelestatud, kirjutas di.se.

„Kui ettepanek läbi läheb, tekib risk, et inimesed, kes ei tohiks laenu saada, seda siiski saavad. Samas saame meie pankadena rangemad nõuded, et oma klientide huve kaitsta. Seetõttu läheb justiitsministeeriumi ettepanek üldise arengu suhtes vastutuult,“ ütles Swedbanki laenujuht Lars Lundquist.

UC statistikast selgub, et neist eraisikustest, kes korra juba võlaregistris maksehäirega kirjas on olnud, tekib kaheteist kuu jooksul veel võlgu.

Seetõttu on häirete registreerimine väga oluline indikaator inimese laenukõlbulikkusest tulevikus.

Ministeeriumi ettepaneku kohaselt kaotataks registrist täielikult häired, mis jäävad alla 2500 Rootsi krooni. 2500-4000kroonised (4250-6800 Eesti kroonised) võlgnevused püsivad registris edaspidi vaid 12 kuud. Seni on märge raskustest registris olnud 36 kuud. Eesmärk on kaitsta isikupuutumatust.

UC ja Swedbanki hinnangul aga toob muudatus kaasa selle, et laenu saaksid ka selleks sobimatud inimesed, mistõttu muutub krediit kõikidele laenajatele kallimaks.

Praegu on UC andmebaasis 6,2 miljonit märkust. Ettepaneku läbiminemise korral jääks neist alles vaid 25%.

Nordea panga Rootsi jaepanganduse juht Petra Eklund tõi välja, et uue korraga tegib risk, kus akumuleeruvaid väikevõlgu ei ole võimalik näha. Need aga võivad kokku kasvada suureks võlaks ja hädasolija saab endiselt veel juurde laenata.