Tulevikus ei pruugi Rootsi laenuandjad
võlgnike registrist näha maksehäireid, kui need jäävad alla 2500 Rootsi krooni
ehk 4250 Eesti krooni.
Swedbank ja krediidiinfot jagav firma UC on uuenduse vastu väga kriitiliselt meelestatud, kirjutas di.se.
„Kui ettepanek läbi läheb, tekib risk, et inimesed, kes ei tohiks laenu saada, seda siiski saavad. Samas saame meie pankadena rangemad nõuded, et oma klientide huve kaitsta. Seetõttu läheb justiitsministeeriumi ettepanek üldise arengu suhtes vastutuult,“ ütles Swedbanki laenujuht Lars Lundquist.
UC statistikast selgub, et neist eraisikustest, kes korra juba võlaregistris maksehäirega kirjas on olnud, tekib kaheteist kuu jooksul veel võlgu.
Seetõttu on häirete registreerimine väga oluline indikaator inimese laenukõlbulikkusest tulevikus.
Ministeeriumi ettepaneku kohaselt kaotataks registrist täielikult häired, mis jäävad alla 2500 Rootsi krooni. 2500-4000kroonised (4250-6800 Eesti kroonised) võlgnevused püsivad registris edaspidi vaid 12 kuud. Seni on märge raskustest registris olnud 36 kuud. Eesmärk on kaitsta isikupuutumatust.
UC ja Swedbanki hinnangul aga toob muudatus kaasa selle, et laenu saaksid ka selleks sobimatud inimesed, mistõttu muutub krediit kõikidele laenajatele kallimaks.
Praegu on UC andmebaasis 6,2 miljonit märkust. Ettepaneku läbiminemise korral jääks neist alles vaid 25%.
Nordea panga Rootsi jaepanganduse juht Petra Eklund tõi välja, et uue korraga tegib risk, kus akumuleeruvaid väikevõlgu ei ole võimalik näha. Need aga võivad kokku kasvada suureks võlaks ja hädasolija saab endiselt veel juurde laenata.
Seotud lood
Sööge lihtsamalt ja makske kõigepealt üür
ära, soovitavad võlanõustajad neile, kes elavad üle oma võimete.
Ehkki suurärimees Rein Kilgi firmad
kustutasid aprillikuisest maksuvõlast 700 000 krooni, ulatub maksuvõlg endiselt
2,5 miljoni kroonini.
Võlgade sissenõudja Lauri Vitsuti sõnul
seisab võlausaldaja valiku ees. Ta peab oma raha tagasi küsima minnes kas kurika
kaasa võtma või riskima sellega, et saab kuuli kerre.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.