Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul
kahandab eelarvestrateegia Tallinna laenukoormuse 2012. aasta lõpuks
43,5%-le aastatuludest.
"Kusjuures riigi lubatud laenukoormuse ülempiiriks on 60%," rõhutas Aas. "Tallinnal on ainukesena Eesti omavalitsusüksustest ette näidata kehtiv rahvusvaheliselt tunnustatud krediidireiting," ütles Aas. "Reitinguagentuur Moody's nentis Tallinna võlakoormust hinnates, et linna laenukoormus on pigem mõõdukas ning märkis ära ka linna laenuportfelli hea struktuuri."
Aasa sõnul ei pea opositsionääride jutt laenukoormuse hüppelisest kasvust ja linna ähvardavast pankrotist vett, teatas Raepress. "Tegemist on kas teadliku eksitamise ja paanika külvamisega või kirjaoskamatusega," nentis Aas.
Linna laenukoormus Aasa sõnul aasta-aastalt hoopis langeb ning seega pole alust Tallinna liigses laenamises süüdistada. Kui 2007. aasta lõpul oli linna arvestuslik laenukoormus 49,4%, siis 2008. aasta lõpuks on see 47,7% ning 2012. aasta lõpuks juba 43,5% aastatuludest.
See tähendab, et linn kustutab aasta aastalt laenukohustusi üha rohkem, kuid laenab raha juurde samas mahus kui varem.
Kui 2008. aastal on uute ja tagastatavate laenude suhe 286 miljonit krooni, siis aastaks 2012 väheneb see 181 miljonile kroonile. "Eelmise aasta lõpu seisuga oli Tallinna laenukoormus 2,15 miljardit krooni ning eelpool öeldust nähtub, et linn kavatseb järgnevate aastate jooksul oma laenukoormust vähendada," ütles Aas.
Seotud lood
Täna sai linnavolikogu heakskiidu saanud
Tallinna uus 2009–2012 aasta eelarvestrateegia, kuid Reformierakonna, Isamaa ja
Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonid ei toetanud
seda.
Saksa kinnisvarafond Focus Nordic Cities
ostis Tallinnas Pärnu mnt 139 asuva Politseiameti, Piirivalveameti ja
Põhja-Politseiprefektuuri kasutuses oleva maja.
Tallinna tegevuskulud suurenesid 2007.
aastal tulenevalt jätkuvast palgasurvest, tööjõukulud moodustasid eelmise
aasta tegevuskuludest 41%.
Tallinna kaunistamine lilledega maksab
kohalikule omavalitsusele üle kahe miljoni krooni. Selle raha eest
saab sära juurde Õismäe liiklusring, Viru ring, Pirita ja Merivälja
tee äärsed peenrad, Pirita sild, Stroomi rand ning Kanuti aed.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.