Ettevõtjad usuvad, et viimase seitsme ja
poole aasta kõrgeimale tasemele hüpanud Euribor mõjutab neid pigem klientide
kaudu, kes ei pruugi enam nii palju kaupa tellida. Seda, et intressid pikaks
ajaks kõrgele tasemele jäävad, ei usuta.
Natuke rohkem kui aasta tagasi avatud uude tehasesse 55 miljonit krooni investeerinud rahvusvahelisse Consolis SAS gruppi kuuluva E-Betoonelemendi juht Vaido Leosk ütles, et Euribori tõus neid otseselt laenumaksete näol ei mõjutagi.
"See mõjutab meid klientide kaudu, kuna raha läheb kallimaks ja selle tõttu võidakse ka vähem tellima hakata," lausus Leosk.
Artig Kinnisvara juht Marek Antoniak ei usu, et Euribor võiks pikka aega möödunud reedel saavutatud kõrgel tasemel püsida, vaid ennustab intresside langust 4-4,5 protsendile.
"Kui eile (neljapäeval, toim) midagi Euroopas juhtus, siis see ei tähenda, et täna peaks midagi Tallinnas toimuma," kommenteeris Antoniak reedel Euribori tõusu, mis sai alguse Euroopa Keskpanga juhi Jean-Claude Trichet' sõnadest, et keskpank võib euro baasintressi järgmisel koosolekul tõsta.
Antoniaki sõnul võiks Euribori tõus ettevõttele mõju avaldada, kui intressid jääksid pikaks ajaks kõrgele tasemele. Sellesse ta aga ei usu.
Antoniak lisas, et suurt vahet ei ole, kas intress on 4,9 või 5,1 protsenti, hoopis teine on lugu, kui võrdluseks on 2,4 ja 5,1 protsenti.
Tallinna Kaubamaja ASi juhatuse esimees Raul Puusepp ütles, et kuna rahajuhtimine on ettevõttes igapäevane töö, siis üle 5 protsendi tõusnud Euribor ei pane neid erimeetmeid kasutusele võtma.
Kui Hansapank usub, et Euribor hakkab langema juba selle aasta teises pooles, siis SEB ja Nordea on ettevaatlikumad ja panustavad pigem järgmise aasta algusele.
Hansapanga eluaseme finantseerimise osakonna analüüsi- ja arendusjuhi Kersti Arro sõnul ei ole uut Euribori tõusu karta. "Kindlasti langeb. Lootus on, et selle aasta teises pooles," sõnas Arro. "Lisaks ei ole rahaturul nii palju raha nagu vanasti, raha hind on kallim," kommenteeris Arro Euribori tõusu.
Kas praegu tasub laenuintress fikseerida?
Roger Wessman, Nordea panga analüüsiosakonna juhataja
JAH. Praeguses olukorras oleks enda intressitõusu vastu kaitsmiseks siiski parem moodus kasutada sellist riskide maandamist, mis lubaks kasu lõigata intressimäära langusest, näiteks intressile kasvupiirangu seadmist.
Kersti Arro, Hansapanga analüüsi- ja arendusjuht
PIGEM EI. Euribori pikaajalist kõrgele tasemele jäämist ei ole oodata. Seega tuleks tõsiselt kaaluda, kas fikseerida intress või mitte. Intressi fikseerimine on oluline eelkõige neile, kelle maksevõimes mängib rolli ka lühiajaline intressitõus.
Triin Messimas, SEB eraisikulaenude suuna äriarendusjuht
PIGEM EI. Laenuintressi fikseerimist võiksid kaaluda need inimesed, kellele võimalik intressi edasine tõus muudaks laenu tagasimaksmise võimatuks või väga raskeks. Need laenuvõtjad, kellel on rahaline puhver olemas, võiksid fikseerimisega oodata, kuna Euribor on rekordkõrge.
Seotud lood
Blogi Kinnisvarakrahhi Visuaal autor
ei nõustu Hansapanga hinnanguga, mille kohaselt võiksid laenuintressid aasta
teises pooles langema hakata, ja nimetavad panga esindaja öeldut hämaks.
Kuigi Rootsi keskpank ei ole
baasintressimäärasid juba veebruarist tõstnud, on Põhjamaa pangad viimasel ajal
järjest tihemini oma kodulaenude fiksintresse kergitanud.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.