Kui mõned lapsed saavad hiilata hästi tegutseva ja toimiva ettevõttega, mille nende vanemad on võsukese elu kindlustamise nimel püsti pannud, siis üheksa-aastane G.-H. A. koolis oma eduka äritegevusega kelkida ei saa.
Nimelt on poisi omandis oleval Sigma Arendusel ning tolle tütarettevõttel Baltset Arendusel kaelas mitme miljoni kroonised võlad. Näiteks esimeselt nõuab üks Eesti pank kolme võlga, millest kahe summad ulatuvad Krediidiinfo andmeil miljoni krooni piirini ning üks jääb 10 000 ja 50 000 krooni vahele. Et täpseid numbreid Krediidiinfo ei avalda, võib vaid oletada, kui palju üle miljoni krooni kaks suuremat võlga ulatuvad.
Baltset Arenduse kaks võlanõuet on aga antud juba inkasso ajada ning ulatuvad 200 001 kroonist ühe miljoni kroonini.
Võlgadega tegelev isik Incure Inkassost polnud nõus nõudeid kommenteerima.
"On ka suuremaid võlglasi kui Sigma Arendus, ei tahaks seda teemat eriti kommenteerida," jäi napisõnaliseks ka Sigma Arenduse juhatuse liige ning üheksa-aastase firmaomaniku isa Andreas Patrin. Küsimuse peale, miks mees pojale nii suured võlad on tekitanud, soovis Patrin aga kõne lõpetada.
Eestis on 223 ettevõtet, mille ainuomanik või üks omanik on alaealine. Justiitsministeeriumi ametnike sõnul on mitu põhjust, miks firma lapse nimele registreerida. "Lapsevanema huvi anda endale kuuluva äriühingu osa alaealisele lapsele võib tuleneda näiteks sellest, et soovitakse omada alla kümnendiku osadest või aktsiatest, sest siis ei saa rakendada tema suhtes ärikeeldu," kirjutas pressiesindaja Mart Siilivask vastuses.
Teise näitena tõi Siilivask aga selle, et osaühing ei või anda laenu oma osanikule, kelle osa esindab rohkem kui 5 protsenti osakapitalist. "Kui isik ei ole enam osanik või kuulub talle osa, mille suurus on alla 5 protsendi, siis on osaühingul võimalik talle lihtsamalt laenu anda."
Küsimusele, kuidas võib Andreas Patrin kasu saada sellest, et firma jätab võlausaldajatele maksmata, tema ise aga firma omanikeringi ei kuulu, jääb Siilivask vastuse võlgu. "Selline on meie vastus: justiitsministeerium kui täidesaatva võimu asutus ei hinda ega tõlgenda reaalsel elul põhinevaid kaasusi, seetõttu jääb see küsimus meie poolt kommenteerimata. Lisamärkusena nii palju, et riigiametnikel ei ole kindlasti eetiline hakata lehelugejatele nõu andma, kuidas seadustest oleks võimalik mööda hiilida," märkis ta.
Seotud lood
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.