• OMX Baltic0,34%291,28
  • OMX Riga0,34%875,46
  • OMX Tallinn0,28%1 827,28
  • OMX Vilnius0,52%1 140,51
  • S&P 500−0,5%6 040,53
  • DOW 30−0,75%44 544,66
  • Nasdaq −0,28%19 627,44
  • FTSE 1000,31%8 673,96
  • Nikkei 2250,15%39 572,49
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%102,2
  • OMX Baltic0,34%291,28
  • OMX Riga0,34%875,46
  • OMX Tallinn0,28%1 827,28
  • OMX Vilnius0,52%1 140,51
  • S&P 500−0,5%6 040,53
  • DOW 30−0,75%44 544,66
  • Nasdaq −0,28%19 627,44
  • FTSE 1000,31%8 673,96
  • Nikkei 2250,15%39 572,49
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%102,2
  • 12.06.08, 11:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Alber: eestlased investeerivad vähe

Tallinna Börsi juhi Andrus Alberi sõnul saab riik inimesi rohkem säästma ja investeerima motiveerida, eestlased investeerivad börsijuhi sõnul võrreldes arenenud riikidega vähe, kuid oluliselt rohkem võrreldes teiste Balti riikidega.
"Riik saab inimesi motiveerida rohkem säästma ja investeerima. Näiteks eraisikute väärtpaberiinvesteeringute maksustamine tuleks muuta soodsamaks ja see võiks inimestele olla kindlasti lisamotivaatoriks. Lisaks, kui vaatame seda, kui palju on Eesti inimesed investeerinud teiste riikide väärtpaberitesse, siis kindlasti saaks riik talle kuuluvate ettevõtete börsile toomisega suurendada inimeste investeerimisvõimalusi. Mul on hea meel, et valitsus on selle teemaga taas tegelema hakanud ning ma loodan, et sügisel tulevad juba ka järgmised tõsised otsused selles vallas,“ ütles Alber aripaev.ee-le.
Eestlased investeerivad börsijuhi sõnul võrreldes arenenud riikidega vähe, kuid oluliselt rohkem võrreldes teiste Balti riikidega. „Ja see ei puuduta vaid börsi vahendusel investeerimist, vaid finantsvarasid laiemalt. Põhjuseid on kindlasti mitmeid, alates üsna lühikesest investeerimisajaloost (võrreldes Lääne-Euroopa või USA kümnete aastatega) lõpetades piiratud säästudega, sest elatustase on näiteks Põhjamaadega võrreldes jätkuvalt madalam. Samas on selgelt näha seda, et eestlaste investeeringud pensioni- ja investeerimisfondidesse kasvavad pidevalt. Ja ka nende investorite arv, kes teevad börsil tehinguid on aastatega kasvanud,“ märkis Alber.
„Investeerimise alustamiseks, tõukejõuks, on olulised 2 aspekti. Ühelt poolt inimeste teavitamine ja harimine, kuhu Tallinna Börs panustab läbi oma Invest Mentor programmi, mille raames näiteks eelmisel aastal koostasime ja kinkisime koolidele investeerimisvõimalusi tutvustava õpiku, taaskäivitasime investeerimismessi jne. Mitmeid projekte teeme ka sel aastal,“ lausus Alber.
„Iga analüüs ja tähelepanu, mis jälgib ja hindab Balti börsiettevõtteid on tervitatav. Tallinna Börsi seisukohalt on kindlasti meeldiv, et pooled esikümne firmad on Eestist. Oleme mitu aastat koostöös Riia ja Vilniuse börsiga hinnanud Balti ettevõtete investorsuhete taset ja paljud meie edetabeli ettevõtted on tipus ka antud edetabelis, s.h. Eesti Telekom. Eks ole loogiline, et pikema börsikogemusega rahvusvahelised ettevõtted on üldjuhul paremate tulemustega nii finantsajaloo, läbipaistvuse kui juhtimise aspektist,“ kommenteeris Tallinna börsi juht Andrus Alber Eesti Telekomi parimaks Balti börsiettevõtteks valimist.
Alberi sõnul on Eesti ettevõtteid teiste riikide ettevõtetega üldistatult raske võrrelda. „Kõikjal on väga eeskujulikke firmasid, aga ka neid, kus mõni aspekt vajaks rohkem tähelepanu või parandamist. Hinnanguid annavad eelkõige investorid oma suhtumise ja käitumisega,“ märkis Alber.

Seotud lood

Uudised
  • 11.06.08, 15:58
Kalm: oleme Balti kalleim ettevõte
Eesti Telekom valiti Eesti ja Baltimaade parimaks börsifirmaks, valijad olid Läti uuringufirma CE Services, nende Šveitsi koostööpartner CE Asset Management koostöös meediapartneri Dienas Bzinessi, BA School of Business and Finance'i ja Riia börsiga.
  • ST
Sisuturundus
  • 31.01.25, 11:35
Ettevõtete territooriumid peidavad endas palju tuleohutusriske – kuidas neid maandada enne, kui käib päriselt „pauk“?
Ühe ettevõtte alalt ehitusmaterjalide või kütuse vargus on ärile suur kahju. Kui süttib tootmishoone või masin, võib see tähendada mitu miljonit varakahju ning halvemal juhul ohtu inimeludele. Varajane riskide maandamine ja mitu sammu ette mõtlemine võib õnnetuse korral päästa terve äritegevuse.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele