Tööõigusabi spetsialist ning omanimelise
büroo juht Heli Raidve ütles aripaev.ee-le, et Eestis on levinud tava
maksta ärisaladuse hoidmise eest ette juba tööloleku ajal.
Raidve selgitas, et selleks tuleb töölepingusse eraldi punkt kirjutada ning näidata, et just see summa on töötajale makstud ärisaladuse hoidmise eest. "See viis on väga levinud," märkis ta. Raidve rõhutas, et ilma lisatasu maksmata polegi tööandjal mingit õigust nõuda, et töötaja pärast lahkumist ärisaladust hoiaks.
Võimalik on maksta ka pärast, kas igakuiselt või ühekordse boonusena, ent seda Raidve sõnutsi väga palju ei kasutata.
Seotud lood
Põhja ringkonnaprokuratuur on saatnud kohtu
alla kaks meest süüdistatuna ASi Pristis ärisaladuse avaldamises ja kasutamises
Pristise loata.
Abikaasade töötamine konkureerivates
firmades tähendab suuremat ohtu tööandja ärisaladuse lekkimisele, kuid midagi
teha ka ei saa.
ERGO Kindlustus lasi lahti kuus
müügitöötajat, kes tegutsesid koos ettevõtte koostööpartneri kindlustusmaakler
CHB-ga ERGO huvide vastu.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.