USA börside tõusu taga seisis naftabarreli
hinna langus. Lisaks summutas intressimäärade tõstmise kartusi prognoositule
vastav inflatsioonimäär.
S P 500 indeks kerkis 1,5%, 1 360,03 punktini. Dow Jonesi tööstuskeskmine hüppas 1,4%, 12 307,35 punktini. Nasdaqi koondindeks põrutas tervelt 2,1%, 2 454,5 punktini, vahendab Bloomberg.
Odavmüügiketi Target (+2,6%), lennukompanii AMR (+4,6%) ja ravimitootja Dow Chemical Co (+60 senti) aktsiate hindu kosutas naftabarreli hinna langus 2,4% võrra. Naftahinna languse tingis dollari tugevnemine, lisaks ütles Saudi Araabia naftaminister Ali al-Naimi, et rekordilised hinnad on põhjendamatud.
Lennukompaniidest kosusid veel US Airways Group´i ja Continental Airlines´i aktsia hinnad, kui analüütikud tõstsid aktsiate reitinguid. Reitingute tõstmise tingis lennufirmade plaan vähendada lende. US Airways aktsia hind kerkis 6,3%, 2,86 dollarini. Continental Airlines aktsia hind tõusis 8,4%, 13,50 dollarini.
USA juhtivate investeerimispankade Citigroup (+3%), Goldman Sachs (+6,9%), Morgan Stanley (+6,9%) aktsiad rallisid, kui nn tuumhinnad (v.a. toit ja energia) tõusid keskmistele prognoosidele vastavalt 0,2%.
Maailma suurima tarkvarafirma Microsoft aktsia hind tõusis teist päeva järjest, kui ettevõte loobus maailma enimkülastatavama internetiportaali omaniku Yahoo ülevõtmisest. Aktsia hind kerkis 2,9%, 29,07 dollarini. Yahoo aktsia taandus 5 senti, 23,47 dollarini.
Seotud lood
Enamik USA börse tõusid täna kolmandat
päeva järjest. Investeerimispanga Lehman Brothers aktsia juhtis tõusu
finantsaktsiate seas, tehnoloogiaettevõtete seast oli edukaim Apple´i aktsia.
USA börse mõjutas tootmise oodatust
suurem vähenemine New Yorgis ning naftabarreli 4-dollariline
hinnatõus.
USA börse aitas tõusule prognoositust enam
tõusnud jaemüük. Samuti vähendas võlakirjadelt saadud kasumi suurenemine
kartusi, et keskpank tõstab intressimäärasid.
Mõned trendid jäävad meiega kauaks, mõned kaovad sootuks ja mõned muutuvad, kohanedes hetkeolukorraga. Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid (Environmental, Social and Governance – ESG) peavad muutuma, seda eriti seoses eelseisvate struktuursete muutustega poliitikas. Olukord näib olevat Trumpi tulekuga kardinaalselt muutunud, kuid tegelikult on muutused toimunud juba päris pikka aega.