Üürniku kohustusi saab tagada

Majanduslanguse tingimustes muutub kinnisvara omandamisest sagedasemaks selle üürile andmine ja võtmine, kuid kuidas tagada üürniku kohustuste täitmist? Selleks on seadusandja võlaõigusseaduses ette näinud tagatisraha maksmise võimaluse.

Üürilepingus võib kokku leppida, et üürnik maksab lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks üürileandjale kuni kolme kuu üüriga võrdse summa (mitte segamini ajada üüri ettemaksega!). Üürnik võib tagatisraha maksta kolme kuu jooksul võrdsetes osades.

Üürileandja peab tagatisraha hoiustama krediidiasutuses oma varast eraldi vähemalt kohaliku keskmise intressiga. Intress kuulub üürnikule ja suurendab tagatist.

Äriruumi üürilepingu puhul on seadusandja jätnud pooltele vabad käed - kehtib lepinguvabaduse põhimõte ehk äriruumi üürilepingu puhul võib tagatisraha olla ka 4-5 kuu üüriga võrdne summa. Samuti võib kokku leppida, et äriruumi üürileandja ei pea tagatisraha hoiustama ega maksma sellelt intressi.

Enamasti kujuneb tagatisraha suurus välja selle järgi, milline on nõudlus, igakuine üürisumma ja kuivõrd usaldusväärne on üürniku isik. Kui üürnik on hiljuti registrisse kantud äriühing, mil on vaid miinimumkapital, tuleks kindlasti tagatisraha küsida. Kui üürnik on pikaajalise eduka ajalooga ettevõte, võib kaaluda sellest loobumist. Lisaks äriregistrile tasub uurida internetis maksuameti ja inkassofirmade võlgnike nimekirju.

Tagatisraha maksmise kohustuse tekkimiseks on vaja kokkulepet üürilepingus. Pooled võivad tagatisraha maksmises kokku leppida ka peale üürilepingu sõlmimist. Ka see, kui pika makseviivituse korral üürileandja valduses olevale tagatisrahale sissenõue pööratakse, tasub kokku leppida. Tagatisrahaga võib tagada kõigi lepingust tulenevate maksekohustuste täitmist.

Parimad üürnikud on need, kelle puhul lepingu tähtaja möödudes ilmneb, et kohustusi pole rikutud ja tagatisraha ei läinud vaja. Sel juhul on üürileandja kohustatud tagatisraha kahe kuu jooksul tagastama.