Kui analüütikud muretsevad Swedbankile
mõeldes ennekõike Balti riikide olukorra ja Rootsi emapanga tuleviku pärast, on
Swedbanki juht Carl Eric Stålberg selles osas rahulik.
Ta ei muretse liialt Balti riikide kõrge inflatsiooni ja majanduse pidurdumise pärast. „Teenime seal endiselt häid kasumeid,“ ütles Stålberg Dagens Industrile antud intervjuus.
„Oleme seal oldud kümne aastaga läbi teinud uskumatu arengu,“ rääkis ta. Panga juht küll tunnistas, et Balti majanduste olukord on märkimisväärselt halvemaks läinud, kuid küsimus on selles, millal tuleb pööre ja kui kiiresti kasv taastub.
Swedbanki jaoks tähendab see suuremaid mahakandmisi. Ühe aastaga kasvasid need 500 miljonilt Rootsi kroonilt (835 miljonilt Eesti kroonilt) 1,8 miljardi Rootsi kroonini (3 miljardi Eesti kroonini).
„See vastab meie ootustele. Usume, et laenukahjumid kasvavad 0,5-0,7 protsendini kogu laenuportfellist. See peaks tähendama 900 miljoni kuni 1,2 miljardi (Rootsi - toim) kroonist kahju. Kogu summa aga ei lähe selle aasta arvele, vaid osa kandub ka 2009. ja veel järgnevassegi aastasse,“ rääkis Stålberg.
Swedbank ei ole aga oma prognoose laenukasvu kohta muutnud, oodates endiselt 10-15% kasvu.
Panga juhatuse hinnangul on Balti riikidel vaatamata kõigele siiski ees head ajad. „Praegu tuleb kukkumine, aga seejärel tuleb pööre ja asjad lähevad jälle hästi. Ma ei jaga paljude arvamust, et Baltikum jookseb nagu Atlantis Läänemerre ega tule sealt enam kunagi välja,“ sõnas Stålberg.
Seotud lood
Mitu Rootsi panka hauvad plaani piirata
lähema aasta jooksul laenuraha väljaandmist ettevõtetele. Ühtlasi karmistatakse
ka laenutingimusi, selgus uuringufirma Almi Företagspartner pankade
kontorijuhtide seas korraldatud küsitlusest.
Kuigi Rootsi keskpank ei ole
baasintressimäärasid juba veebruarist tõstnud, on Põhjamaa pangad viimasel ajal
järjest tihemini oma kodulaenude fiksintresse kergitanud.
Hansapank Eesti juhi Priit Perensi on
Swedbanki inimeste jaoks Balti riikides toimuv ootuspärane ning kedagi mõnevõrra
kasvavad laenukahjud ei üllata ega märkimisväärselt ei eruta.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.