Teise kvartali jooksul liikusid globaalsed
aktsiaturud erisuunaliselt. Enamus aktsiaindekseid langesid, erandiks olid
tooraineid eksportivate riikide nagu Brasiilia ja Venemaa aktsiaturud, seisis
täna tutvustatud Hansa Investeerimisfondide finantsturgude ülevaates.
Aasta esimestel kuudel oli turgudel valdav mure ettevõtete kasumlikkuse laiaulatusliku vähenemise ees. Hansa Investeerimisfondide fondijuhi Rasmus Pikkani sõnul ei ole see kartus veel tõeks osutunud. „Esimese kvartali ettevõtete tulemused USAs jäid kokkuvõttes oodatule mõnevõrra alla, kuid see tulenes puhtalt finantssektori nõrkusest. Teiste sektorite ettevõtted suutsid analüütikute ootuseid ületada ning näidata isegi eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes paremat kasumlikkust,” ütles Pikkani.
Analüütikute kasumikasvu ootused edaspidiseks on siiski liiga optimistlikud, hinnates käesolevaks aastaks sisse 10% kasumikasvu ning 2009. aastaks 19% kasumite kasvu. „Näeme riski, et analüütikute ootuste allapoole korrigeerimine avaldab turgudele kolmanda kvartali jooksul negatiivset mõju,” ütles Pikkani.
„Aktsiaturge toetavaks faktoriks on olulisemate finantsturgude suhteliselt soodsad hinnatasemed, mis pole kallid isegi sel juhul kui ettevõtete kasuminumbrid peaksid negatiivselt üllatama,” ütles Pikkani. „Samas pole soodne hinnatase kindlasti piisav tingimus selleks, et aktsiaturud tõusule pööraksid – üldise sentimendi muutumiseks oleks vaja selgeid märke majanduse olukorra paranemisest nii USA-s kui ka Euroopas,” lisas Pikkani.
Ida-Euroopa aktsiaturud liikusid nii aasta esimeses kui teises kvartalis ühes rütmis globaalsete finantsturgudega. „Pikaajaliselt on Ida-Euroopa aktsiaid toetavaks faktoriks globaalsete turgude seas selgelt soodsaimate hulka kuuluv hinnatase, samuti on regiooni majanduskasv jätkuvalt kiire, jäädes alla vaid Venemaale ning arenevale Aasiale,” ütles Pikkani. „Samas ei pööra investorid sellele hetkel tähelepanu ning nii pole ka kolmandas kvartalis ilmselt oodata, et Ida-Euroopa aktsiaturud globaalsetest turgudest erineva suuna võtaksid,” lisas Pikkani.
Venemaa aktsiaturu olulisteks mõjutajateks lähikuudel on taas poliitilised otsused. Naftasektori maksukoormus on Venemaal maailma kõrgeimate seas ning see on oluliselt pärssinud ettevõtete investeeringuid uute naftaväljade ning rafineerimisvõimsuste arendamisse. Tänase seisuga on Venemaa naftatoodang stagneerunud ning ekspordist moodustab suurema osa toornafta ja madalakvaliteedilised naftatooted. „Naftasektori investeeringute soodustamiseks on kavas teha rida maksumuudatusi, millel saab olema oluline mõju ka naftaettevõtete kasumlikkusele. Vene aktsiaturgu mõjutab lähikuudel seetõttu suuresti maksumuudatuste ulatus ja iseloom,” ütles Pikkani.
Seotud lood
Brasiilia Bovespa aktsiaindeks on kukkunud
viimase kolme aasta madalaimale tasemele, kuna toorainehinnad kukuvad viimase 38
aasta kiireimas tempos.
Kui kümne aasta eest võis Ladina-Ameerika
rahvusvahelised hiiud üles loetleda ühe käe sõrmedel, siis nüüd on neid juba 60
ringis.
Globaalne finantskriis hakkab
hingekella lööma tarbijagrupile suurtes riikides, kes on viimastel aastatel
vedanud maailma majandust. Need riigid on Hiina, India, Venemaa ning Brasiilia,
kirjutab Wall Street Journal.
Tallinna Lennujaam tahab saavutada süsinikuneutraalsuse järgmisel ja kliimaneutraalsuse 2030. aastal. Neist viimane eesmärk on Tallinna Lennujaama finantsjuhi ja juhatuse liikme Anneli Turkini sõnul ambitsioonikas ja väljakutsuv, sest kõiki tehnoloogiaid selle saavutamiseks veel olemas ei ole.