Jaak Hinrikus - Kindla käega kirurg

Mida teeb mees, kes on äsja firma müügist tasku pannud ligi 200 miljonit krooni? Läinud nädalal leedukate Agrowillile Põlva Agro müünud firma suuromanik, loomaarsti haridusega Jaak Hinrikus on kolmapäeva ennelõunal valimas Agro piimalaudale pesuvahendeid. Hinrikuse hääl kõlab väsinult, ehk isegi tüdinult. Kevadel 65ndat sünnipäeva pidanud Hinrikus tuleviku teemal rääkima eriti ei innustu. Mees ütleb, et ta tahaks nüüd puhata. Minna jälle metsa ja jahile, kuhu pole kiire töö tõttu ammu jõudnud. Leedukatega on vaja veel läbi rääkida edasine osalemine Põlva Agro töös, aga jutust võib aru saada, et Jaak Hinrikus peab loobumismõtteid. Üks päev korraga, ütleb mees tagasihoidlikult, kui küsin tulevikuplaanide kohta.

Põlva Agro aktsiate kokkuostuga ja ettevõtte edasimüügiga Leedu börsifirmale on Hinrikus tegelenud pea terve viimase aasta, kui mitte koguni kaks. Kõige firma müüki puudutava osas on mees üsna sõnakehv. Ligi 220 miljonit krooni jäi Agro müügisummaks. Mehe jaoks, kes nüüd tahab puhata, võib teenitud kasumiga ilmselt rahul olla. Kui kuulata Põlva Agro tegevjuhti ja ühte endist väikeosanikku Kalev Kreegipuud, käitus Hinrikus aumehelikult ka teiste osanikega.

Kunagisest edukast ühismajandist Põlva kolhoosist välja kasvanud Põlva Põllumajanduse osaühing ja sellest edasi arenenud Põlva Agro on omajagu vaeva nõudnud. Praegune tegevjuht Kalev Kreegipuu peab firma jõudmist maailmatasemele suuresti just Hinrikuse teeneks. Just tema otsis Ameerikast välja Eestisse sobivaima vabapidamislauda tüübi, julges riskida ja katsetada. Aastaks 2001 oli uudne laut valmis, elu ja tootmine toimis selles ka 20kraadise pakasega.

Nüüdseks on Põlva Agro kõige tootlikum piimafarm, suuruselt viies, ning omab Eesti suurima võimsusega meiereid, mis tootis mullu 12 200 tonni piima. Üha tõusvate toiduainehindade valguses pikalt ette mõtlevatele Leedu investoritele kindlasti mitte paha ost.

Jaak Hinrikus on Põlva Agros olnud loomisest peale (eelmise nimega Põlva Põllumajanduse osaühing, nimi muudeti mõned aastad tagasi suupäraselt lühemaks) mees number üks. Teda lähemalt tundvad inimesed ütlevad, et kui tal on plaan, siis selle ta ka ellu viib.

Tihedas konkurentsis teiste suuromanikega firma osakud kindla käega kokku ostnud Hinrikus on müüki kommenteerinud kui sundseisu. Kui ei oleks müünud ise, oleks müünud teised. Ja müünud Hinrikuse sõnul ebasobivatele investoritele. Millistele täpselt, ei taha Hinrikus kommenteerida. "Põllumajandussaaduste tootjate ühinemised on paratamatud, meie pole esimesed ja ei jää ka viimasteks," võtab mees napisõnaliselt otsad kokku. Hind oli kahtlemata oluline, aga mitte ainult. Hinrikuse jaoks oli tähtis, et asi edasi areneks. Leedukate visioon tundus usaldusväärsem kui siinkohal tundmatuks jäävate Eesti investorite oma.

Hinrikus on suur rännumees. Ajakirjanikust õe Juta Ütsi sõnul on Jaak läbi rännanud pool maailma ning ära käinud koguni Antarktisel. Kui Jaak nimetati 2002. aastal aasta põllumeheks, ei olnud teda auhinda kätte saamas - ta oli taas kord Ameerikas laudaehitust õppimas. Hinrikus on teda tundvate inimeste sõnul pigem tegude- kui jutumees. Kreegipuu ütleb, et tal on Põlvas autoriteeti. Sama kinnitab Põlva vallavanem Arne Tilk. Lisaks põllumajandusele on Hinrikus olnud ka Põlva valla volikogu esimees. Mitte et Hinrikus väga populaarne oleks olnud - suur jutu- ja rahvamees ta ei ole. Aga teda teatakse ja usaldatakse. Ja kui ta midagi lubab, siis ka teeb.

40 aastat oma elust on Rakkest pärit Hinrikus veetnud Põlvamaal. Kui küsin, ega ta nüüd ometi sooja Hispaaniasse kuldset vanaduspõlve veetma ei tõtta, hakkab mees naerma ja kinnitab, et ei, tema jääb ikka Põlvasse. Hispaanias on ta küll käinud, aga seal talle eriti ei meeldinud.

14 miljoni euro eest müüdud Põlva Agro on kui kohalik Nokia, turgatab pähe vallavanem Arne Tilgil.

Võrdlus on kohane, arvestades, et Põlvas on Eesti parim piimakari ning Euroopa ja maailma mastaabis moodsaim laut. Lisaks Eesti võimsaim meierei, mis tootis mullu 12 200 tonni piima. Eesti 16st kõige enam piima andvast lehmast 12 elavad Põlva Agro laudas. Ent kas ikka peab kõik välismaalastele maha müüma, esitab vallavanem Tilk retoorilise küsimuse. Ja vastab ise, et ju siis peab, kapital peab liikuma. Ega Nokiagi enam suures osas soomlastele endile kuulu. Peaasi, et inimestele jääksid nende töökohad. Ja müts maha nende meeste ees, kes ei lasknud kolhoosikorra lõppedes asjadel laiali jaguneda. Suurt pole lisada firma müügi kohta ka Hinrikuse partneritel. Põlva Agro nõukogu senine liige Madis Saadik nendib vaid, et pärast kaklust enam rusikatega ei vehita. Et Agrost üldse nii kõva firma sai, on Hinrikuse teene, tema otsustas ja tema tegi. Senine juhatuse liige Peeter Alep on veel väiksema jutuga kui Jaak Hinrikus ise ning ei lisa midagi juurde - temagi tegutseb Agros edasi.

Senine juhatuse esimees Kalev Kreegipuu peab Põlva piimatootja suurimaks tugevuseks tasemel tõuaretust - seda suuresti tänu loomaarsti haridusega Jaak Hinrikusele. Aga ka teadmisi, täpsust ja töötajate pühendumist. "Meil on asju, mis on ehk mitte palju, aga natuke paremad kui teistel Eesti tootjatel. See kokku annab tulemuse," ütleb Kreegipuu. Viimastel aastatel on paljud teised rajanud moodsamaid lautu kui on Põlva Agrol, kuigi aastat kaheksa tagasi oldi selles vallas esimesed.

Leedu Agrowill Groupi esindajad on rõõmsad hea tehingu üle, vähemalt esialgu ettevõttes suuri muudatusi teha ei plaanita. "Kui auto töötab, pole mõtet teda parandama hakata," on Äripäevale öelnud Agrowill Groupi finantsjuht Domantas Savicius. Kuna Põlva Agro karjas on vasikate hulk üsna suur ja nende lehmad on näidanud häid lüpsitulemusi, võidakse tulevikus vasikaid hakata eksportima Leetu Agrowilli teistesse lautadesse, mida praegu ehitatakse. "Põlva Agro on üks paremaid piimafarme Ida-Euroopas. Tundsime, et saame sealt kasu lõigata," on öelnud Savicius. Leedukad ei varja, et peavad veel paari suurema Eesti farmi ostmise plaane.

Seni tegeles Põlva Agro peamiselt piimatootmise ja viljakasvatusega, pisut ka lihamüügiga. Kui seni läks pool piimast Leetu, pool Põlva Piimale, siis see suhe muutub tulevikus tõenäoliselt Leedu kasuks. Uus Põlva Agro nõukogu tuleb kokku tuleval nädalal, siis selgub, mis saab edasi.

Jaak on väga järjekindel, tark ja loogilise mõtlemisega. Väga asjatundlik ja mõtlev spetsialist. Inimene, kes eesmärgid hästi läbi mõtleb. Ja mis on otsustatud, selle ta ka ellu viib.

Tihti on nii, et ta kuulab osapooled ära, mõtleb asjad läbi ja siis jääb lõpuks nii, nagu Jaak ütleb. Ta on suur autoriteet nii oma valdkonnas kui ka vallas üldisemalt. Palju ei räägi, aga kui midagi ütleb, siis hästi.

Jaak on vähese jutuga, aga väga humoorikas ja mõnus inimene. Koolis oli ta väga hea õpilane, tahtis arstiks saada. Temast oleks võinud tulla suurepärane ja kindla käega kirurg.

Kuid Rakke keskkoolis, kus Jaak õppis, valitses omal ajal lausa "seadus", et lõpetajad peavad suunduma põllumajandust arendama. Nii valis Jaak EPAs veterinaaria. Jaak hoiab väga oma peret ja on hea isa oma kahele tütrele. Ning muuhulgas on ta ka hea jahimees - väga täpse käega kütt.

Väga tasakaalukas mees, kes oskab alati puude taga metsa näha ega lase end häirida pisidetailidest. Jaak ei ole suur rahvamees, aga oma sügaval vaiksel moel omab ta ülevaadet, on meeskonnainimene ja annab kõigile võimaluse. Kui vaadata häälte arvu, millega ta korduvalt volikokku on valitud, siis suur see ei ole. Aga suurettevõtja ei pruugigi olla populaarne.