Venemaa elanike elus on korruptsioon
sünnist surmani, mis vastvalitud president Dmitri Medvedevi sõnade järgi on
muutunud eluviisiks suurele hulgale inimestele, kuna nad leiavad, et sellega ei
ole seotud mingit riski. President leiab, et nii see olla ei tohiks.
Ainuüksi Venemaa haridussüsteemis kulutatakse umbes üks miljard dollarit altkäemaksudeks. Seda siis, kas kindlustamaks sissesaamist sobivasse õppeasutusse või eksamite sooritamiseks. Altkäemaksude süsteemi uurinud Moskva Kõrgema Majanduskooli professor Mark Levin leiab, et olenevalt kooli mainest maksavad mittekvalifitseerunud tudengid 500 – 20000 dollarit (4910 - 196 430 krooni) ülikooli sisse saamiseks ning suurem osa neist jätkab altkäemaksude maksmist eksamite sooritamiseks ja diplomi saamiseks, kirjutab Washington Post
Venemaa president on osana laiemast kampaaniast altkäemaksude vähendamiseks lubanud oktoobriks uut korruptsioonivastast seadusandlust. Venemaa ajaloos on olnud mitmeid ebaõnnestunud katseid korruptsiooniga võitlemisel. Olenemata võimu tsentraliseerimisest eelmise presidendi ajal on Kreml olnud võimetu või soovimatu selle tulevikus laieneva probleemiga rinda pistma.
Transparency International paigutas oma uuringus korruptsiooni taseme kohta Venemaa 143 kohale 180 riigi seas. Selle organisatsiooni Venemaa osakonna juht Jelena Panfilova ütles, et Venemaal on palju riigiametis tagasihoidliku tasu eest töötavaid inimesi, kelle varade väärtus ei ole vastavuses nende sissetulekuga. Samas ei saa neid kontrollida ka, sest Venemaa ratifitseeris ÜRO Korruptsioonivastase Konventsiooni alles 2006. aastal ning keeldus teiselt poolt inimõigustele viidates rakendamast selle kõige olulisemat osa – peatükki „ebaseaduslikust rikastumisest“, mis muudaks kriminaalkorras karistatavaks olukorra, kus on toimunud järsk muutus avaliku teenistuja varades ning ta ei suuda seda tõestada oma seadusliku sissetuleku alusel.
Altkäemaksude maksmine teeb Vene bürokraate rikkamaks umbes 120 miljardi dollari (1,2 triljoni krooni) võrra aastas, sõnas üks vene uurija. „Bürokraatide sissetulekud korruptiivsest tegevusest on ekspertide sõnul on suuruselt võrreldavad umbes ühe kolmandikuga Vene riigieelarvest.“ Teised uurijategrupid peavad seda veelgi suuremaks, pakkudes, et Venemaal makstakse 319 miljardit dollarit (3,1 triljonit krooni) aastas altkäemaksudeks.
Venemaal makstakse altkäemaksu tõesti kõige eest, alates noorest emast, kes maksis arstile 1500 dollarit (14 732 krooni), et saada head meditsiiniabi kuigi tal oli riiklik tervisekindlustus, vanaemast, kes maksis, et lapselaps saaks linna lasteaeda, kuni välja korteriostjani, kes pidi maksma korteriomandi tõendamiseks 4000 dollarit (39 286 krooni).
Samuti on väga levinud altkäemaksud miilitsale erinevate liiklusrikkumiste pärast või siis selle eest, et ettevõtet ei tuldaks „kontrollima“.
Suuremad altkäemaksud aga on seotud ettevõtlusega, alates tasudest selle eest, et minnakse konkurenti „kontrollima“ kuni erinevate lepingute ja tegevuslubadeni välja. Lepingute puhul on altkäemaksu suuruseks tavaliselt 20–33 % lepingu summast, olenevalt siis sellest, kas tegemist on riigifirmaga või erafirmaga. Riiklike litsentside puhul aga 1 kuni 5 miljonit dollarit.
Koht poliitilise erakonna kandidaatide nimekirjas maksab 2 kuni 5 miljonit dollarit.
Medvedev on välja pakkunud juba ka mõned konkreetsed ideed korruptsioonivastases võitluses. Mõned kriitikud arvavad, et praegune soov panna maksma seadus tuleneb soovist seadustada Kremli inimeste varad. Samas teised kriitikud kiidavad plaani, kus on olemas reaalsed ideed korruptsiooni kontrolliks, kuigi samas möönavad, et seda saaks kasutada ka oma poliitiliste vastaste vastu.
Seotud lood
Ülevenemaalisest uuringust selgus, et 46%
Venemaa elanikest peab välismaale ümberasumise põhjuseks sissetulekute
suurendamist.
Venemaa keskpank soovib karmistada
krediiditingimusi. Suur osa väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid ei vasta
keskpanga nõudmistele, kirjutas Kommersant.
Justiitsministeeriumi kriminaalteabe ja
analüüsi talituse juhataja ning strateegia koostamist koordineerinud Mari-Liis
Söödi sõnul näitab erasektori korruptsiooni probleemi suurust fakt, et 34% Eesti
ettevõtjatest oleksid valmis maksma ametnikule altkäemaksu selleks, et võita
riigihange.
Uuringukeskuse Kortes analüütik Alla
Afanseva sõnul kukkus möödunud nädalala maailmaturul toornafta hind 11% võrra.
Hinnalangus leidis aset ka Venemaa turul.
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele