Riik kirjutab töölise palga ette

Hiljuti jõustunud välismaalaste seaduse muudatused väärivad ettevõtjate tähelepanu. Muudatuste koostamisel oli väidetavalt üks peamine eesmärk välismaalaste töötamisega seotud protseduuride lihtsustamine, samuti reeglite täpsustamine.

Lihtsustamine ja täpsustamine on seadusloomes enamasti vastukäivad eesmärgid. Elu peaks nüüd lihtsamaks muutuma, kuid kipub minema teisiti. Seadusandja on otsustanud tööloa alusel Eestis töötavale välismaalasele makstava palga tööandjale ette kirjutada.

Tööandja peab maksma välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutisega. Välismaalasele makstava tasu suurus peab vastama tähtajalise elamisloa taotluse menetlusse võtmise hetkel statistikaameti viimastele andmetele. Seda korrigeeritakse loa pikendamisel või uue esmase tähtajalise elamisloa taotlemisel. Sarnased nõuded kehtivad ka lühiajalisel Eestis töötamisel. Erandeid on lubatud teha ELi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi kodanikele, ELi riigi pikaajalise elamisloaga isikuile.

Seaduseloojate eesmärgid ja valitud vahendid tekitavad küsimusi. Väidetavalt on eesmärk kõrgema kvalifikatsiooniga töötajate riiki lubamine. Ettevõtja valmisolek maksta välismaalasele Eesti keskmisest palgast kõrgemat tasu tõestavat, et vastava kvalifikatsiooniga töötajat ei ole võimalik meie tööturult leida.

Nii üritatakse vältida Eesti töötajate asendamist madalapalgaliste välismaalastega. Samas on teada, et enim napib Eestis pigem lihtsamate tööde tegijaid, nt keevitajaid ja lukkseppi. Neid ei tekita juurde ka keskmisest kõrgema palga maksmine. Tippspetsialisti välismaalt palkamine 1,24kordse Eesti keskmise palga eest ei ole võimalik. Keskmisest kõrgema palga sundkorras määramine lihttöölisele vähendab aga ettevõtjate konkurentsivõimet.

Kohalike elanike palkamist nii lihtsatele kui ka keerukamatele töödele eelistab seadus niikuinii. Juba aastaid kehtib säte, mille järgi võib välismaalasele anda elamisloa töötamiseks Eestis kohal, mida pole konkursi korras ja riigi töövahendusteenust kasutades täidetud esitatavate kvalifikatsiooni- ja kutseoskusnõuetele vastava kodaniku või siin elamisloa alusel juba elava välismaalasega. Eesmärk on just kohalike elanike eelistamine vabade töökohtade täitmisel.

Seadusandja on seda nõuet ebapiisavaks pidanud ja leidnud, et isegi kui Ukraina või Valgevene keevitajad leitakse ja palgatakse, tuleb neile Eesti keskmisest pea veerandi võrra kõrgemat palka maksta.

Võõrtöölisi võivad ettevõtjad otsida eelkõige ELi vaesematest riikidest. Kui tööline leidmata jääb, tuleb ukrainlasele või valgevenelasele maksta keskmisest kõrgemat palka. Nii lihtne see ongi!