Logistikakeskuse ehitanud firma säästab
aega ja raha. Siiski on mõtet kallis ehitis rajada ainult siis, kui iga päev
sõidab tehasest välja kümneid kaubaautosid või valmistab ettevõte
hooajakaupa.
Äripäev uuris, kas ja kuidas on praeguses turusituatsioonis ettevõttel mõistlik rajada enda logistikakeskus või rentida laopindu ning osta transporditeenus sisse.
Balbiino logistikajuht Raul Lillestik ütles, et nende külmkaupade logistikakeskus valmis 2003. aastal ja selle juurdeehitis mullu sügisel. "Kuna jäätis on hooajakaup, siis paratamatult peab seda ette tootma ja ladustama. Enne oma logistikakeskuse rajamist kasutas Balbiino kauba hoidmiseks mitmeid laopindasid üle Eesti. Kulutused transpordile ja hoiustamisele olid väga suured. Samuti oli aja- ja tööjõuressursi kasutus ebaotstarbekas," meenutas Lillestik möödanikku.
Tema väitel oligi üheks suuremaks miinuseks võõraid laopindu kasutades tõik, et ühekorraga ei suudetud väga paljudel kaubapartiidel korralikult silma peal hoida.
"Oma logistikakeskuse rajamisega suutsime vähendada transpordi-, kauba hoiustamis- ja tööjõukulusid umbes 15-20%. Tänu laos rajatud aadressisüsteemile on kauba partiid jälgitavad," lisas logistikajuht.
DSV Transpordi logistikadirektori Alvar Tõrukese sõnul peaks firma endale logistikakeskuse ehitama siis, kui näiteks turul puudub logistikateenuse pakkuja, kes oleks võimeline konkreetse ettevõtte spetsiifikast tulenevaid ülesandeid täitma.
Samuti juhul, kui firma logistilised vajadused nõuavad kõrget erialast oskusteavet ning selle omandamine ei ole lühikese ajaga võimalik.
Mida peaks silmas pidama, kui firma kavatseb samuti enda logistikaparki investeerida?
Mis takistab firma edasist arengut kõige rohkem?
"Kõige olulisem on loomulikult kriitilise massi klientide olemasolu, mis tagaks logistikapargi toimimise. Ettevõte peab eelkõige vastama küsimusele: mis on peamine edasist arengut takistav põhjus? Kas pole mõttekam kulutada sama summa müügi- ja/või ostutegevuse arendamiseks, selle asemel et panna raha betooni ja rauda? Kui mingil põhjusel peaks ettevõtte tegevus kokku tõmbuma, plaanitust rohkem kasvama või sootuks muutuma, võib oma logistikakeskus esialgsetes mõõtudes ja esialgsete kuludega osutuda ühtäkki hoopiski arengut takistavaks teguriks," arutles Tõruke.
Vastse-Kuuste lihatööstuse esindaja Madis Lina sõnul ostavad nad transporditeenuse tervikuna sisse, sest ei taha ise kaupa laiali vedada. "Ega sel mingit muud eelist polegi, kui see, et ei pea ise Valka või Tartusse sõitma," märkis Lina.
Seotud lood
Merko Ehitus ehitab Itella Logisticsile
(endise nimega Soome Post) Rae valda Jüri Tehnoparki 16 000ruutmeetrise
logistikakeskuse.
Moskvas asutati eile Venemaa ja Saksamaa
eestvedamisel logistikafirma Eurasia Rail Logistics, mis toimetab kaubad
Saksamaalt Aasiasse. Projekti on kaasatud ka poolakad ja valgevenelased.
Võru tolliagentuur OÜ Collade kavatseb
Luhamaa piiripunkti külje alla rajada tolliladudest ja parklatest koosneva
logistikakeskuse, vajaliku detailplaneeringu peaks Misso vallavolikogu
kehtestama juulis või augustis.
Äripäev küsis endale paar aastat tagasi
isikliku logistikakeskuse ehitanud Tartu õlle-ja karastusjookide tootjalt A Le
Coqilt, kas praeguses turusituatsioonis on tootmisettevõttel mõistlik rajada
enda logistikakeskus või rentida laopindu ja osta logistikateenus sisse.
Uue sarja esimene saade!
Elisa Eesti juht Andrus Hiiepuu rõhutab uhiuues sarjas “Juhtides tulevikku”, et suurfirmad liiguvad kestlikkuse suunas ja sellega kujundatakse ümber tööstusharud. Kes pole sellega kaasas, jääb lihtsalt maha.