VIDEO: (Ääre ärid) Varstu: lennuväljaga ääremaa

Varstu asula piiril asuvas Pilpa külas astub 74aastane Harri Õispuu kepi najal oma talumajast maanteeveerel asuva bussipeatuse poole. Kiiret ei ole kuhugi, bussini, mis mehe Varstu keskusesse apteeki viib, tuleb alles poole tunni pärast.

„Ei ole siin enam kedagi jäänud,” sõnab Harri ilma mingi emotsioonita. Hetkega meenub Andrus Kivirähu raamat „Mees, kes teadis ussisõnu”, kus juttu sellest, et inimesed metsast kõik külasse kolivad ning keegi enam vanu kombeid ja tarkusi ei tea.

„Kõik noored lähevad linna. Siin ei ole ju mingit tööd. Sarus on lauatehas, kuid ega seal ka palju inimesi enam tööta. Kui mina 20 aastat tagasi seal ametis olin, oli see üks Lõuna-Eesti suurim saeveski,” räägib Harri.

Noori emasid ning väikeseid lapsi Varstus väga ei kohta. Kuigi asulas on uus keskkool ning Krabi külas kaunis põhikool, on mingil etapil laste sünd kui noaga läbi lõigatud. Nagu väidab ka Varstu Piimaühistu loomakasvatusjuht Eve Liiv, kes sõnab, et nende ainus mure farmis on tööjõu puudumine. „Inimesed kolivad linna,” lausub Liiv.

239 lehmaga piimafarmi omaniku, Austria ja Eesti kapitalile kuuluva Ühinenud Farmid tootejuht Karel Kuningas räägib, et Varstu valla piimaühistu on korralik farm, mille tootmislagi ei ole kindlasti käes.

„Me suudaksime karja nii siin kui meie teistes farmides kõvasti suurendada, kuid me oleme võtnud suuna efektiivsusele,” räägib Kuningas, kes lisab, et just saabunud silomõõtmise näidised annavad usku, et ka talv on tulemas võimas.

„Silo näitajad olid peaaegu perfektsed, mis annab hea tunde talveks,” sõnab Kuningas, kui me liigume läbi lehmakarja, kes nagu korrektsed preilid ikka fotograafi nähes ennast kaunisti ritta võtavad ning esinema kukuvad. Varstus asuvas laudas on 239 lehma, kelle keskmine piimatoodang on 7000 liitrit aastas ühe looma kohta, mis lauda juhataja sõnul on väga hea näitaja.

Varstu muudab unikaalseks pisikene detail, nimelt 600 meetri pikkune lennuväli asula lähinaabruses. Kunagine Lõuna-Eesti suurim ja tähtsam väetisejaama ning selleks tarbeks ehitatud lennuväli on täna sihtasutuse Varstu Lennuväli kasutuses ning hobilennundus on Varstus võimas.

„Meil on siin kokku kolm lennukit, nendest kaks on hetkel kuskil Suurbritannia kandis koos meie Lendavate Eestlaste pundiga,” räägib lennuvälja majandava sihtasutuse juht ja 7 aastase staažiga lendur Enn Noorkõiv.

Tänu väetisejaamale on kohalikud lennundusse alati hästi suhtunud. Aetud on asja sellise innuga, et Euroopa Liidust saadi 1,7 miljonit krooni, et katta lennuväli uue asfaldiga. Noorkõiv ütleb aga, et raha oleks vaja veel juurde, et ehitada ka angaar, kus saaks lennukeid kohapeal hoida.

„Hetkel on meie lennukid kõik Tallinnas. Seda ma ei usu, et siit keegi siis pealinna tööle käima hakkaks, kuid see annaks kohalikule lennuhuvile lisaindu,” räägib Noorkõiv, kes räägib veel, et lennuvälja kasutavad ka mõlemad, Varstus ja Mõnistes asuvad motoklubid, et siin kiirendusvõistlusi pidada. Teen suured silmad.

„Neil on nüüd plaanis teha kiirendusvõistlus, kus vastamisi on lennuk ja mootorratas. Selleks on see rada küll pisut kitsas, kuid ma ei usu et see neid takistab,” sõnab Noorkõiv, kes näitab Eesti lennunduskaardilt, et nende lennuväli on üks väheseid Eestis kuhu saab koheselt ilma etteteatamata maha tulla. „Teisi on vaja hooldada, murukattega välju rullida ja nii edasi,” räägib hobipiloot.

Noorkõiv, kes tegeleb lennunduse kõrvalt reisiäri ning põllumajandusega, räägib, et Varstu lennunduspäevade ajal oli siin nii palju rahvast koos, et lennuraja kõrval asuv oma 10 meetri kõrgune puulaastukuhi oli paksult lustivate lastega kaetud.

„Pärast Varstu laata üks rahvarohkemaid üritusi siinkandis,” lausub Noorkõiv.

Varstu, Mõniste ja Krabi loovad Varstu valla keskele kauni kolmnurga. Lõuna-Eesti kuppelmaastik, päikese paiste ning vaikus mõjuvad letargiliselt. Viskad kinga jalast ning surud varbad murusse. Kõik linnalik tundub võõras ning mittevajalik. Seljatagant möödub kriuksuva rattaga naisterahvas piimamannerg vastu esiharki kolisemas. Eemal bussipeatuses, millele on värviga kirjutatud „Depeche Mode”, veeretavad kaks kohaliku mehemürakat päeva õhtusse ning libistavad õlut.

Varstu Vallavalitsus asub pool kilomeetrit maanteelt metsa sõites. Pisikeses eramajas, kena aia, sauna ning muheda hingamisega paigas. Uksed on pärani, inimesi aga mitte kusagil. Krabi küla kõrtsilt leian sildi: Baar avatud R, L ja P kella 20.00 kuni … Tekib tunne, et see silt võtab kokku ka kogu elu siinkandis. Teisipäeva keskpäeval ei ole silmapiiril mitte ühtegi inimest, kui poes askeldav müüa ning poe kõrval põõsaste taga peatäit välja puhkav meesterahvas välja arvata. Vahest vurab mööda mõni auto ning peakohal tiirutab umbes pooltosinat kurge.

Krabi küla serval vaarikaid korjav Virve teatab, et elu on siin ilus, rahulik ning mugav. „Nüüd kui vihma ka sadas, hakkas ka loodus elama. Enne oli siin kõik kõrb, tumepruuniks kõik põlenud,” räägib naine.

Vaid paar kilomeetrit valla piiridest väljas on piirkonna kõige suurem atraktsioon ehk Metsavenna Talu, kus peetakse iga-aastaselt Eesti suurim jaanituli, kus kohal mitu tuhat inimest, kes Metsavenna hüttides ning Sissi kõrtsis meeletut pidu peavad.

Uurin kohalikult traktoristilt, kes Metsavenna poe juures kiiret lõunaõlut libistab, et ega peremehest midagi ei tea, et kus ta elada võiks.

„Peremees ei ütle kunagi kus ta elab, mitte kellelegi ei ütle ta, kus ta täpselt asub või elab. Seda ikka metsavennastiilis. Hoiab saladuses oma viibimise paika,” sõnab mees õllelonksude vahele. Äkki peidab, kuna tegeleb Metsavennatalus puskarimüügiga? Kuid ei.

„Selle kuramuse märjukese jaoks on tal luba. Aga seda kraami siin leidub, kust ta seda toob ei tea, kuid puhas ja hea kraam on see küll,” sõnab mees ning kirjeldab, kuidas Metsavenna Talu peremees tavaliselt pangest tervitusnapsi pakub.

Tsitaat

Me suudaksime karja nii siin kui meie teistes farmides kõvasti suurendada, kuid me oleme võtnud suuna efektiivsusele.

Karel Kuningas, Austria ja Eesti kapitalile kuuluva Ühinenud Farmid tootejuht

Number

45 Kohta on Varstu Õpilaskodus, kuhu ühe kohana vähestest tuuakse elama a-sotsiaalsete vanemate lapsi, kellel puuduvad normaalsed õppimise tingimused kodus.