Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni
esimehe Marko Mihkelsoni sõnul peab Venemaa agressioon sõltumatu Euroopa riigi
vastu tooma kaasa selged rahvusvahelised vastusammud, mis on aga liikmesmaadest
saabuva informatsiooni valguses keeruline.
„See on Euroopa Liidu ja laiemalt kogu läänemaailma tõehetk. Ma kardan, et mitte kõikjal pealinnades pole tajutud, kui ohtlikku faasi Venemaa ja Lääne suhted on jõudnud,“ sõnas ta. „Kui me lubame Venemaal suvaliselt ja karistamatult pommitada ning rünnata iseseisvat demokraatlikku riiki, siis milline on tagatis, et see ei kordu mingil teisel viisil hoopis teises suunas.“ See peab Mihkelsoni sõnul olema absoluutseks "punaseks liiniks".
Tema hinnangul on kujunenud olukord eeskätt Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika viimaste aegade suurimaid proovikive, kuid kahjuks pole erinevatest liikmesmaadest saabuv informatsioon kuigi lootustandev, mis teeb keeruliseks kiire ja jõulisema ühispositsiooni kujundamise.
„Täielikult on pildist väljas Euroopa Liidu välispoliitika näod Solana ja Ferrero-Waldner. Hoopis suuremat aktiivsust ja liidrirolli peaks üles näitama ka eesistuja Prantsusmaa,“ sõnas Mihkelson.
Tema sõnul peab Venemaa juhtkond mõistma, et Gruusia ründamine on juba praeguseks muutnud võimatuks Moskva kui rahutagaja rolli jätkumise isegi siis, kui sõjategevus peaks kohe lõppema. Venemaa on tõestanud, et ta pole võimeline etendama rahuvalvaja rolli ning peab oma väed täielikult Gruusia territooriumilt välja viima.
„Venemaa agressioon peab leidma adekvaatse vastukaja näiteks sellises demokraatia kaitseorganisatsioonis nagu Euroopa Nõukogu. Venemaa osalus selles tuleks kuni vägede lahkumiseni Gruusiast peatada. Kui Venemaa ei soostu vastu võtma OSCE juhtriigi Soome vahendustegevust, siis on raske rääkida ka selle organisatsiooni relevantsusest Venemaa osalusega,“ ütles Mihkelson.
Samuti peaks lääneriigid Mihkelsoni sõnul peatama Venemaa osaluse G8s ning andma selgelt märku, et agressorriik ei peaks omama õigust olümpiamängude korraldamisele.
Seotud lood
Ameerika presidendi George Bushi sõnul on
Gruusia ja Venemaa vahelist sõjalist kokkupõrget võimalik veel rhulikult
lahendada, kuid Gruusia territooriumi tuleb austada.
Gruusia president Mikheil Saakašvili
kuulutas riigis välja sõjaseisukorra, vahendas Interfax.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.