Advokaadi Mikk Lõhmuse sõnul on Eesti
valitsus reageeringud Gruusia konfliktile igati jõuliselt ja nii ongi tema sõnul
õige, sest pead liiva alla peita ja ootama jääda pole mõtet.
„See retoorika, millega Venemaa Gruusiasse sisse tungis, et me läheme kaitsma oma rahvuskaaslasi, on väga ohtlik retoorika ja kõigil sovetiriikidel on sellest palju õppida. Vaatame, mis edasi saab,“ märkis Paul Varuli advokaadibüroo advokaat Mikk Lõhmus ning lisas, et Eesti valitsus on jõuliselt ja õigesti käitunud. „Ma arvan, et ainuke õige käitumine siin ongi jõuline käitumine. Pead liiva alla peita ja ootama jääda pole mõtet. Eesti on Gruusiaga tihedates suhetes ja täna, kui Gruusial on raske hetk, tulebki jõuliselt toetada,“ hindas advokaat Eesti valitsuse tööd.
„Eesti valitsus on võtnud väga ühepoolse Gruusiat toetava seisukoha ja ma arvan, et see peab jääma läbivaks. Siin ei saaks olla teist käitumist. Meie poliitikud ja valitsus on õigesti käitunud,“ lisas advokaat.
Kas Gruusia-Venemaa konflikt võib mõjutada investorite huvi Eesti kui samuti mingil määral riskantse piirkonna osa vastu? „Ma arvan, et välisinvestorid täna Eesti peale sellise pilguga ei vaata. On selge, et NATO ja Euroopa Liit suudavad olukorra viia sellele tasemele, et ei toimuks mingit endise Nõukogude Liidu taastamisprotsess, kus hakkaksid toimuma sellised muutused. See oleks väga ohtlik tendents. Ja ma loodan ka, et Venemaa suudab siin tulla heas mõttes mõistusele, sest see oleks ju ka nende jaoks hukatuslik tee. Lõpptulemusena tahab ju ka Venemaa teha äri Balti ja Euroopa ja teiste riikidega. Kust nende investeeringud tulevad? Ka ju Euroopast ja Ameerikast. Kui Venemaa võtaks täna ühepoolse hoiaku ja hakkaks taastama endist Nõukogude Liitu, nagu praegu on retoorika lahti läinud, siis ma arvan, et see oleks ka neile hukatuslik tee,“ märkis Lõhmus.
Lõhmuse sõnul on asjatu kartus, et Eesti võiks olla välisinvestoritele võimalik riskipiirkond. „Kui Venemaa tuleks tõesti Baltimaade või Eesti kallale, see oleks ikka otseses mõttes väga sünge stsenaariumi viimane faas ja ma loodan, et selleni kunagi ei jõuta. Sellele eelnevad läbirääkimised,“ märkis Lõhmus ning lisas, et ka Venemaal on täna palju neid jõude ja mõistlikke inimesi, see oleks ka ju Venemaale endale tupik.
Lõhmuse sõnul teevad nemad koostööd Gruusia bürooga BGI Legal, kellega soovitakse vaatamata kujunenud olukorrale ka tulevikus koostööd edasi arendada. „Meie kontaktiks Gruusias oli BGI Legal ja asjad olid nendega niikaugel, et me soovitasime neid oma kontaktidele ja partneritele, kes soovisid Gruusias äritegevust arendada. Viimane kontakt oli meil paar kuud tagasi. Kuid ma mõtlesin neile helistada ja uurida nüüd, kuidas on üldine olukord,“ märkis Lõhmus.
„Kuna sündmuste käik on ebamäärane, siis on ka tulevik ebamäärane ja ka partnerlussuhted on külmutusfaasis. Aga me tahame asjade normaliseerudes seda edasi arendada. Ma loodan, et rahvuslik üldsus ja teised organisatsioonid suudavad selle olukorra viia taas normaalseks,“ kommenteeris hetkeseisu Lõhmus. „Kuigi on selge, et praegu on raske ennustada, millal see olukord normaliseerub ja realiseerub. Ja mil moel see normaliseerub, kas on see jätkuvalt Gruusia tervikuna või Venemaa kasutab oma jõupositsiooni ja võtab Lõuna-Osseetia ja Abhaasia enda kontrolli alla. Tänases seisus ei oska keegi öelda, millal normaalne tulevik taastub,“ lausus Lõhmus.
Seotud lood
Välisminister Urmas Paet kinnitas oma
Gruusia kolleegile Eesti toetust ning telefonivestluses leppisid Eesti ja
Gruusia välisminister kokku, et Paet sõidab lähiajal visiidile Gruusiasse.
Välisminister Urmas Paeti sõnul peab
Venemaa oma väed Gruusiast koheselt välja viima, sest ainult siis saab luua
eeldused rahuläbirääkimiste alustamiseks.
Investeerimispankur Rain Lõhmuse sõnul on
pankade praegune võlamajandus kasvand ennenägematutesse mõõtmetesse, vaja oleks
muutusi, kuid eelnevate aastate liialduste "tagasikerimine" võtab aega.
Eesti, Läti, Leedu ja Poola president tegid
ühisavalduse, kus väitsid, et Venemaa on astunud üle punase joone, ja küsisid,
kas iseseisva riigi vastu sõttaläinud riik saab olla ELi partner.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.