Elcoteq värbab uusi inimesi

"Praegu vajame lisaks osaliselt puhkuselt tagasi tulnutele veel 200 inimest. Võimalik, et tellimuste hulk kasvab veelgi ja siis muutub ka tööjõuvajadus. Praegu töötab meil umbes 2200 inimest, kuid töötajate arvu me sel aastal suuremaks kui 2500 inimest ei plaani kasvatada," rääkis Elcoteqi kommunikatsioonijuht.

Ta lisas, et tootmisplaane teeb Elcoteq klientide ennustuste järgi, kes omakorda teevad plaane vastavalt turu nõudlusele. "Lattu midagi ei toodeta, vahel paari päeva varu. Peame sarnaselt oma konkurentidega olema tootmismahtude kasvatamisel ja vähendamisel väga paindlikud. Tellimuste suuremate kõikumiste tasandamiseks oleme viimasel ajal edukalt kasutanud renditööjõudu ja vajadusel töötajaid Elcoteqi teistest lähemal asuvatest tehastest Ungaris ja Venemaal," lisas kommunikatsioonijuht.

"Mis puudutab jutte tehase sulgemisest, siis see on puhas spekulatsioon. Me ei ole kunagi midagi sellist väitnud. Oleme teinud suuri muutusi tooteportfellis ja seetõttu ka struktuuris," märkis kommunikatsioonijuht. Ärivaldkondadest on tema sõnul praegu rõhk sidevõrguseadmetel, uus valdkond on koduelektroonika.

"Mobiiltelefonide osakaal on oluliselt väiksem võrreldes varasemate aastatega," sõnas kommunikatsioonijuht, lisades, et tulenevalt muutustest toodetes kaotati osa ametikohti, mida enam vaja polnud.

Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul on praegune olukord töötuskindlustushüvitise saajate arvu poolest sarnane 2003. ja 2004. aastaga.

"Juuni lõpuks oli hüvitisi välja makstud 146,3 miljonit krooni, mis on 2,5 korda enam kui samal perioodil möödunud aastal," märkis Paavel.

Paavel lisas, et kuna töötuid on tänavu lisandunud keskmiselt neljandiku võrra rohkem, on see tähendanud hüvitise saajate arvu kasvu.

"Eelmise aasta teisel poolel alanud majanduskliima jahenemine tõi kaasa kollektiivse koondamise hüvitise kulude suurenemise juba möödunud aasta lõpul. Sel aastal on suundumus jätkunud, väljamakseid ja hüvitist saanud isikute arv on kasvanud isegi 3-4 korda," sõnas Paavel.

Võrreldes eelneva aastaga on domineerivad sektorid jäänud samaks, kuid kasvanud on rõiva- ja tekstiilisektorist koondatute osakaal, kinnitas Paavel.

Tänavu on töötajatele hüvitise palujate seas silma hakanud ehitussektor ja sellega seotud tegevusalad, ligi kolmandik ettevõtetest.

Tööturuameti juht Tiina Ormisson sõnas, et koondamised kindlasti jätkuvad, kuid see ei tähenda, et teised ettevõtted ei vaja töötajaid ning neid ei värba. "Inimesed liiguvad sektorist sektorisse. Alati on puudu headest töötajatest. Pigem käib inimeste ümberorienteerumine, mis tähendab ümber- ja täiendõpet. Koondamine ei ole meeldiv, kuid see, kes tahab tööd teha, seda ka teha saab," rääkis Ormisson.

Eesti praeguses majandussituatsioonis on koondamised Ormissoni sõnul loogilised, ettevõtted vaatavad oma inimbilansi üle ja mingi hulk inimesi kaotab töö.