Täna arutati Tallinna halduskohtus esimest
koduomaniku kaebust maamaksu tõstmise vastu. Hageja leiab, et järsk maksutõus on
põhiseaduse vastane.
Tanel Viks, kellele kuulub 2301ruutmeetrine krunt Kristiine linnaosas, otsustas maamaksu tõusu halduskohtusse kaevata. Kommenteerides oma tegevust, sõnas Viks, et järsk maksutõus on inimeste karistamine kodu omamise eest, seda eriti just piirkondades, kus maa on viimasel ajal kallimaks läinud.
„Maamaksu kodudele võib pidada ju inimeste karistamist selle eest, et on endale kodu rajanud,“ ütles Viks.
Kogu asi on Viksi sõnul väga lihtne. Ta tõi välja kaks asjaolu: esiteks selle, et juba praegu on mõningates Tallinna piirkondes 1,5% maa väärtusest maksmine paljudele inimestele raske ning kui veel toimub maade ümberhindamine, siis on see paljudele inimestele üldse võimatu. Praegu on juba osa inimestel see probleem, et nad maksavad maamaksu rohkem kui liisingut, seetõttu ei saagi paljud maksta maamaksu ning loobuvad oma kruntidest ja ka kodudest, mille nad on aastate jooksul rajanud.
„Paljud maksavad juba praegu maamaksu rohkem kui liisingut,“ kommenteeris Viks.
Tallinnas, eriti selle miljööväärtuslikes piirkondades, näiteks Nõmmel, on maamaksu probleem kõige suurem, sest seal ei ole tihtipeale ka võimalik krunti jagada ning inimestel on suhteliselt suured krundid.
Kohtusse kaebamisel ongi hageja sõnul ennetav eesmärk, et inimestele jääksid kodud alles. Maamaksu võiks Viksi arvates tõsta aga siis, kui tegemist oleks maatulundusmaaga või juhul, kui inimesel on mitu maatükki. Kodud peaksid tema hinnangul ikka inimestele puutumatuks jääma.
„Eesti inimene tahab siiski omada oma kodu,“ leidis Viks.
Enne maamaksutõusu maksis Viks oma Kristiine kodu eest maamaksu veidi alla 3000 krooni aastas. Käesolevast aastast on summa aga enam kui kahekordistunud, olles juba üle 7000 krooni.
Tallinna linnavalitsus tõstis linnaelanikele kehtestatud maamaksumäära käesoleva aasta alguses 2,5 korda. Maksumäär ulatub praegu 1,5 protsendini. Kuigi seadus lubab valdadel tõsta maamaksumäära maksimaalselt 2,5 protsendini riiklikust maamaksustamishinnast, võib ka väiksem maksutõus osutuda paljude maaomanike jaoks kardetust valusamaks.
Eesti valdade keskmine maamaksumäär on 1,6–1,7 protsenti, maa madalama väärtuse tõttu aga ei ole maksusummad nii suured kui Tallinnas.
Seotud lood
Koduomanikke ühendav Eesti Omanike Keskliit
pöördus hiljuti maja- ja korteriomanike poole üleskutsega vaidlustada oma
maamaksuteade, nüüd on mitmed koduomanikud pöördunud halduskohtusse
maamaksu põhiseaduslikuse hindamiseks, teatab liit.
Kuna Tallinnas on oma maamaksu nõuded
kohtus vaidlustanud juba üheksa maksumaksjat, võtab linnavolikogu teema 21.
septembril taas arutusele.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.