Kes teeb 2050. aastal tööd: inimene või robot?

Rattner vihjas, et inimkonda ootavad ees muutused sotsiaalses keskkonnas, robootikas ja arvutite võimekuses tajuda ümbritsevat keskkonda. Rattneri sõnul võivad need arengud kohale jõuda oluliselt varem, kui maailm seda oodata oskab. Inteli uurimiskeskustes otsitakse juba täna võimalusi inimese ja masina ühendamiseks, teatas Intel.

“Oleme arenenud rohkem kui keegi oleks osanud 40 aastat tagasi ennustada,” ütles Rattner. “Arvatakse isegi, et oleme jõudnud punkti, kus tehnoloogiline areng kiireneb oluliselt ja hetk, kus arvutitel või robotitel on inimestele sarnased oskused ei pruugigi väga kaugel olla.”

Kaugel ei ole ka aeg, kus näiteks sülearvutiga lennujaama terminali astudes laetakse selle aku juhtmevaba tehnoloogia abil kasutades automaatselt täis. Inteli uurimiskeskustes arendatakse juhtmevaba elektri kontseptsiooni (Wireless Resonant Energy Link- WREL), mida demonstreeris ka Rattner. Ta pani põlema 60 vatise elektripirni ühendamata seda ühegi juhtme või pistikuga. Sama suurest energiahulgast piisaks probleemideta mistahes sülearvuti laadimiseks.

Juhtmevaba elektrienergia efektiivse ja ohtu transpordi tehnoloogia põhineb paarisresonaatoritel, mis võtavad vastu kindlal sagedusel saadetud elektrienergiat. Sarnasel efektil põhineb ka võimalus treenitud häälega klaasi purustada. Juhtmevaba laadimise tehnoloogia laeb sülearvuti energiat saatva resonaatori mõjupiirkonda sattudes täis täiesti märkamatult. Täna on tehnoloogia arendamisel veel mitmeid kitsaskohti, kuid Inteli teadlased loodavad, et varsti vabastatakse Inteli tehnoloogial põhinevad sülearvutid juhtmetest lõplikult.

Ühtlasi tegelevad Inteli teadlased sellega, et uurivad mikrorobotite ehk „kaatomite“ (inglise keeles „catom“) abil valmistatud kujumuutvate seadmete loomise võimalusi. Kaatomite abil oleks võimalik toota seadmeid, mille kuju oleks võimalik kasutamisvajaduse järgi muuta. Näiteks võiks mahtuda kaasaskantav arvuti kokkupakitult taskusse, telefonina helistamiseks kasutades muutuda hoopis telefonikujuliseks ning filmide vaatamisel ja internetis surfamisel aga muutuks suuremaks.

Rattneri sõnul on tegemist väga keerulise teadustööga, kuid edusammud sisendavad usku, et see kõik on võimalik. Rattner esitles ka uuenduslikku tehnoloogiat, mis toodab fotolitograafia abil pisikesi ränipoolkerasid. See tehnoloogia on samuti üks samm kujumuutvate tehnoloogiate arendamise teel.

Rattneri ettekandega ühines ka arendatavate materjalide uurimisrühma juht Dr Michael Garner, kes rõhutas uute ränitehnoloogiate arendamise olulisust, kuna see on ainuke viis Moore´i seaduse jätkuvuse tagamiseks järgmisel kümnendil ja sealt edasi. Muuhulgas uuritakse Intelis võimalusi, kuidas ühel tasapinnal asuvalt lamedalt transistorilt üle minna ruumilistele 3D transistoritele ning kuidas kasutada ühendatud pooljuhte ränikomponendi asemel. Mõeldes kaugemale tulevikule on Intel uurimas tehnoloogiad, mis võiksid välja vahetada kogu metalloksiid-pooljuhtide süsteemi.

Rattner tutvustas kahte Intelis arendatud õpivõimelist robotit. Üks neist oli robotkäsi, mis tunneb elektrivälja abil eseme omadusi enne seda tegelikult puudutamata. Selline võime tajuda objekti omadusi on näiteks kaladel. Teine näidisseade oli iseseisev robot, kes tunneb ära erinevad näod, mõistab inimeste antud käsklusi ja suudab need ka täita. See robot suudab mõista näiteks käsklust „korista“. Ta kasutab selleks robootika uuenduslikemaid lahendusi, omades võimet planeerida liikumist, muuta keskkonda, mõista käsklusi ja kasutada tehislikku intellekti millegi kasuliku tegemiseks.

Täna kasutatakse roboteid peamiselt vabrikutes, kus nende ülesandeks on ühe korduva operatsiooni sooritamine kindlas kohas. Robotite personaaliseerimiseks ja võimete mitmekesistamiseks peaks Rattneri sõnul robotitel olema võimalus ning oskus ringi liikuda ja muuta ümbritsevat ja muutuvat keskkonda. Robotid peaksid olema võimelised tunnetama ümbritsevast keskkonda ja mõistma enda ümber toimuvat, samuti võimelised õppima ja omaks võtma uusi käitumisviise.

Rattneri sõnul on lisaks roboti- ja inimvõimete lähenemisele oluline trend tulevikus inimese ja masina üksteist abistav koostöö. Selle väite kinnituseks tuli lavale Inteli tootejuht Randy Breen, kes esitles ettevõtte EPOC peakomplekti, mis suudab ajulainete mõõtmise abil identifitseerida inimese mõtteid ja soovitud tegevusi ning juhtida seeläbi näiteks tema poolt kehastatava tegelaskuju toiminguid mõnes mängus või virtuaalmaailmas. EPOC suudab tuvastada kasutaja mõtted ja emotsioonid alates näoilmingutest kuni tahtlike tegevusteni. Kui peakomplekti kasutaja mõtleb naermise või mõne objekti liigutamise peale, siis virtuaalne tegelaskuju suudab neid emotsioone ja tegevusi ellu viia. EPOC peakomplekt tunneb hetkel kuueteistkümne sensori abil ära rohkem kui kolmkümmend erinevat mõtet ja emotsiooni.