Prügiettevõte pakkus müüa võõraid konteinereid

Eesti suurim prügikäitlusfirma Ragn-Sells on juba tuvastanud, et 80 konteinerit kuulub VSA Eestile ja umbes 30 konteinerit on teiste omand. VSA pakkus müügiks rohkem kui 300 konteinerit. Rang-Sells maksab VSA Eestile aga alles siis, kui konteinerite omandus on leidnud kinnitust. Konteinerid asuvad üle kogu Eesti laiali: Laagri alevikust Jõgeva linna ja Mäetaguse vallani.

Ragn-Sellsi ärijuht Agu Remmelg selgitas, et tehing on tõesti sõlmimisel, kuid praegu selgitatakse välja pakendikonteinerite tegelikke omanikke. "Müüa tahtis VSA Eesti meile umbes 300 konteinerit, millest praeguseni on nende omaks tuvastatud umbes 80 konteinerit. Ülejäänutega soovime saada korda septembri jooksul. Siis maksame ka raha," sõnab Remmelg.

Kohalikele omavalitsustele kuulub Eestis praegu umbes 700 pakendikonteinerit. VSA Eesti hakkas müüma konteinereid pärast seda, kui Eesti Pakendiringlus oli ettevõttega lõpetanud konteinerite tühjendamise lepingu.

Tegemist on ühe osapoole laimuga, millel ei ole mingit alust, vastab VSA Eesti juht Heino Enden. "Kuna tegemist on kahe ettevõtte tehinguga, siis ei ole mul kohustust kellelegi muule kui ostjale konteinerite omandi teemat selgitada. Igaüks saab väita ja tõendada seda, millele tal on dokumendid olemas. Praegu kihutab selle teemaga üks osapool teisi üles," lausub Enden.

Eesti Pakendiringluse juht Aivo Kangus kommenteerib, et tehingu juures on kummaline nii ostja kui ka müüja käitumine.

"Üks ei vaevu konkretiseerima, mida ja kus ta täpselt müüb ja kas ta seda üldse kunagi omanudki on," räägib Kangus. "Ostja käib mööda omavalitsusi ringi ja püüab aru saada, mida ja kus ta ikkagi ostis, pressides kohati üsnagi jõuliselt omavalitsuselt välja kinnitusi selle kohta, mida ta arvas endale ostnud olevat."

Kangus lisas, et see kokkulepe on umbes nagu teha suvalise tüübiga autoturu väravas paberitesse süüvimata ja küsimata tehing 20 läikiva auto ostu kohta, täpsustamata muid parameetreid.

"Pärast käib ostja üksi mööda turumüüjaid ringi ja usutleb igaüht, ega tema müüdav auto nende 20 läikiva auto hulka kuulu, mis sai soodsalt ostetud," räägib Kangus.

Kuna enamik konteinereid on vanad, amortiseerunud ning ammuilma omavalitsuste bilansist kadunud, ei oska vallad isegi arvata, kellele tegelikult mõni konteiner kuulub.

Mäetaguse vallas Ida-Virumaal on aga mõnele vallale kuuluvale konteinerile juba Ragn-Sellsi kleebisedki peale kleebitud. Valla keskkonnanõunik Jelena Stepanova sõnas, et on kuulnud vallale kuuluvatele konteineritele ilmunud Ragn-Sellsi logodega kleepsudest, asjale reageerida aga jõudnud veel ei ole.

Rae vallas müüs VSA Eesti maha mitu vallale kuulunud konteinerit. Rae vallavanema Raivo Uukkivi sõnul on VSA Eesti nende konteinereid tõesti müünud, kuid praegu ootab vallavalitsus kirjalikku kinnitust, millised konteinerid täpselt müüdi. "Me esitasime valla vara võõrandamise kohta järelepärimise ning ootame siis vastust, milliseid konteinereid müüdi," selgitab Uukkivi.

Saue vallavanem Mati Tartu sõnas, et tema jaoks on tegemist pseudoprobleemiga, kuna vallas toimib kogu prügivedu hästi ning polegi oluline, kelle omad on konteinerid.

Tarvastu vallavanem Alar Karu ütleb, et nemad on asjaga kursis. "Ma ei taha uskuda, et nii suur firma nagu Ragn-Sells ei teadnud, mida ostis. Meil veab siin prügi Cleanaway ja me rendime nendelt konteinereid. Kellele kuuluvad ülejäänud, ei oska öelda. Ma ei usu, et need konteinerid meil enam arvelgi on," leiab Karu.

Niisama ei ole omavalitsused saanud konteinereid ka maha müüa, seadus ei luba. Kui siiski omavalitsus teeb otsuse vara võõrandada, peab selleks korraldama enampakkumise. Nii tasuta üleandmiseks kui ka vara võõrandamiseks on vaja vallavolikogu otsust.

VSA Eesti näitas eelmise aasta majandusaruandes 26 miljoni krooni suuruse käibe juures, et on teeninud ligi miljon krooni kahjumit. VSA Eesti on praegu maksuametile võlgu 400 000 krooni käibemaksu.