Pensionipõlve mängukaaslased

Jaapani mänguasjamessi tänavuse innovatsioonipreemia võitis Purimopueru. Pehmete ümarate põskede, tumedate nööpsilmade ja õndsa naeratusega nukuke on müügihitt 50-60aastaste jaapanlannade seas.

Umbes 750 krooni maksev beebinukk reageerib häälele ja puudutustele, on võimeline aastaga ära õppima 380 sõna ja viis laulu.

Vananevad jaapanlannad ei osta seda nukku mitte oma lastelastele, vaid endale. Sest lastelastega on tänapäeva Jaapani väikese iibega ühiskonnas nii, et neid kas pole üldse või elavad nad vanavanematest kaugel.

Nukklapse eest saab hoolitseda, temaga saab rääkida ja teda saab kasvatada. Nukk-lapse "areng" on just nii kiire, kui palju temaga tegeldakse. Mängu võetakse koguni nii tõsiselt, et nuku tootjafirma Namco Bandai korraldab Purimopueru-"emmedele" koguni nende "lapsukeste" sünnipäevapidusid ja väljasõite.

Populaarne on ka teine Tokio messil tähelepanu võitnud lelu - kuldse retriiveri kutsikas. Üle 3200 krooni maksev robotkoer liputab saba, kui teda silitada, vaatab peremehele armsasti silma ja reageerib kuuele käsklusele, nagu "istu" või "anna käppa".

Elusuuruses kutsikas on oluliselt andekam kui samuti üsna levinud elektriline hülgepoeg, mida Jaapanis rakendatakse edukalt eakate hoolduses ja mis piiksub, silmi pilgutab ja end küljelt küljele pöörab, kui teda silitada.

Jaapani mänguasjatootja Namco Bandai toodangust on täiskasvanutele mõeldud juba tervelt viiendik. Odavad need 40+ põlvkonna lelud ei ole, aga märkimisväärne on ka vanema põlvkonna ostujõud.

Magus sihtgrupp on vanemaealised mänguasjatootjatele ka seetõttu, et nende hulk järjest suureneb, samal ajal kui noorem põlvkond huvitub traditsioonilistest mänguasjadest üha vähem - moodne laps ei taha enam ei karvast lelu ega üleskeeratavat rongi, vaid arvutit ja videomänge.

Sarnasele arusaamisele on mänguasjatootjad jõudmas ka Euroopas. Nürnbergi mänguasjamessil on oma nišš 40+ põlvkonna mänguasjadel olnud juba viimased paar aastat. Tänavu pakkusid oma tooteid 32 suuremat mänguasjatootjat, letil oli erinevaid mälumänge, tavaliselt suuremas kirjas täringu- ja kaardimänge.

Statistika näitab, et kodus mängib lauamänge ligi 60 protsenti pensionäridest. Eakad ootavad mängult head kvaliteeti ja poes selle juurde käivat nõustamist.

Mäng peab andma tööd hallidele ajurakkudele, pakkuma rõõmu ja leevendama üksindust. Ja väidetavalt alles viiendal kohal on ostuotsuse tegemisel mängu hind. Nii on näiteks Saksa mänguasjatootjal Via-Spiele olemas eakatele mõeldud mälumäng "Reis läbi 20. sajandi", mille loomisele aitasid kaasa pensionärid ise. Kõik mängu elemendid on suured, mugavad käes hoida ning sisu mitte ei nõua konkreetseid vastuseid, vaid kutsub jutustama lugusid. Müügil on ka klotsimäng, mille osadel on kohmakatel sõrmedel haaramist hõlbustavad nupud ja suurepildilised kaardid.