Ma ei taha üle korrata, aga olen sunnitud. Ma rääkisin seda kõike 2007. aasta lisaeelarve juures, 2008. aasta eelarve juures ja mis kõige olulisem, 2008. aasta negatiivse lisaeelarve juures: plaanitav kärbe pole piisav. Valitsus on olnud ülioptimistlik ja käinud kaks sammu tegelikust arengust maas. Tulemuseks on valitsussektori defitsiit. Kahjuks jätkatakse sama rada, lõigatakse koera saba tükikaupa ega tehta vajalikku korrektsiooni ühekorraga. Sellise poliitika viljad on kõik suured valitsussektori võlad vanades ELi liikmesriikides.
Olen alati imestanud seda poliitilist retoorikat, et kui asjad on halvasti, öeldakse, nagu tegelikult oleks see kõik hoopis hea ja meile kasulik. Ja see jätkub rahandusminister Ivari Padari seekordsetes väljaütlemistes.
Mina ei näe midagi positiivset peale majanduse seiskumisest lähtuva jooksevkonto tasakaalustumise. Aga see on tagajärg. Eesti kapital ja tööjõud liiguvad välja, värsket raha pankadest peale ei tule, inflatsioon jääb kõrgeks, intressimäärad tõusevad, eelarve kukub ilmselt defitsiiti.
Ja minu hinnangul ei lähe see lähiajal üle nagu kevadine nohu. Maailmamajanduse mõju hakkab alles sügistalvel meile jõudma ning aastal 2009 ei ole seal midagi helget.
Kuna sellist mõistet nagu Eesti majandus ei ole olemas ja me tegeleme suuresti tagajärgedega, on rahandusministeeriumi prognoos 2009. aastaks jätkuvalt optimistlik. Kuigi 3% majanduskasvu võib meie prognoosimisvõimaluste juures käsitleda ka hälbena nullist.
Ekstrapoleerivad lineaarsed prognoosimismeetodid ei tööta enam. Need põhinevad inimeste käitumisel analoogsetes olukordades. Aga analoogsed olukorrad pole kunagi globaalsed olnud. Maailmas on mõned asjad täiesti teisiti. Ja see ei võimaldagi täpselt prognoosida. Pole rahandusministeeriumi süü, et nad eksivad.
Kuna on ettearvamatud ajad, tuleb maksku mis maksab valitsussektori eelarve tasakaalustada. Sellistel aegadel hoiavad targad inimesed konservatiivset joont. Sest kui me ei suuda seda aastal 2009, ei suuda me seda ammugi aastal 2010. Kõik muud poliitikad tuleb allutada eelarvepoliitikale ja kulutada nii palju või vähem, kui meil tulusid laekub.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.